Isis'e looming

Kolm hunti sööstsid läbi öö. Hallikas lõhkus oma kohmakate sammudega öö kummalist vaikust, samas kui teise kahe sammud olid vaiksemad, kui miski muu. Suurim neist oli süsimust, ning peaaegu märkamatu, kui ta lossi akendest langevate valguslaikude vahel põikles. Suuruselt järgmine oli lumivalge, kelle kasukalt kuu- ja tähtedevalgus tagasi peegeldus. Väikseim neist ei olnud ka tepsmitte väike, vaid pea pooleteist meetrise turjakõrgusega isend, kes kohe päris-päris kindlasti ei olnud normaalne.
Isis jõudis esimesena puudevahele. Veel veidi eemal nõjatus tammele üks must ning üpris massiivne kogu. "Hundid." turtsatas too natuke liiga tuttava põlgusega. Temast veidi eemal, astus puudetagant välja Albus. Ei, mitte inimene, vaid tõsiselt suur hunt - ei mitte suur, vaid ü ü r a t u. Poiss oli hiljuti otsustanud õdede eeskujul animaagiks saada, ning tema karvastik oli tihe, pikk, ja sügav purpurpunane.
Isis oli esimene ja ainus kes tagasi muundus. "Muidugi hundid. Loodsid, et keegi on meid vahepeal koerteks aretanud?" küsis neid külmalt. "Loomulikult lootsin, aga tundub, et kõike ei tasu saatuse hooleks jätta. Hundist karjakoera ikka ei saa." vastas kogu pimeduse varjust.
"Näita oma nägu." käsutas Isis äkki, käega kutsuvalt viibates. Ta ei kavatsenud rääkida kellegiga kelle nägu ei näe. "Miks peaks?" küsis poiss siiski lähemale astudes. "Sa ei näe nagunii, liiga pime on." märkis ta siis, kuid tema oli ainus kes ei näinud kuuvalgel Isis'e silmade pööritamist. "Jälle alahindad hunte." nähvas ta. Hetkelise vaikuse järel, kui mees ikkaveel jätkuvalt oma kapuudsi varjus Isis'e vastas seisis sai tüdrukul villand. Ennast kikkivarvuli ajades lükkas ta Henril kapuudis peast, ning tõmbus siis võpatades tagasi.
"Kas sa tõid kogu kooli siia kaasa?" nõudis tüdruk raevukalt. Nigra oli üle noormehe õla märganud veel kahte kogu. "Terve kooli?" pilkas Henri. "Ainult kaks kooli kaaslast, ja kui tohib meenutada, siis võitsid sina siia kaasa terve oma perekonna, ja lisaks veel lemmiklooma." lisas poiss pöördudes, et kahele kogule viibata. Poisid astusid lähemale, ja Arya tõi kuuldavale kumeda urina. Isis pöördus, et õde manitsevalt koonule patsutada, kuid too põikas eest ära, ning astus üpris sõjakalt õe ette.
"Arya, kombed." kamandas Isis õde tagasi sikutades.
"Preili Torm." lausus parempoolne poiss Arry'le pilkavat kummardust tehes. Hetkejooksul märkas Isis, et poiss ei olegi nüüd n i i pikk, kui esijalgu tundus. Algul oli Isis arvanud, et poiss on vähemalt 16 kuid nüüd taipas ta, et noormees, on kas temaga ühevanune, või isegi noorem.
Arya muundus hääletult, kuid kuuldes kõlksatust, mis vaikust lõhkus taipas Nigra, et õde on Bloody välja võtnud.
"Arry-Arry.." lausus Isis tõtakalt püüdes õelt mõõka käest võtta, kuid Nymeria sähvas vaid. "Ma oskan sellega ümber käia."
Ülejäänud rahvas kaasa arvatud Albus, ja ka Valküür oli vait jäänud. Kõik vaatasid mingisse punkti metsa sügavuses. Nääklevad tüdrukud olid endalegi märkamatult sügavamale metsa liikunud.
Trestralid. Oli Isis'e esimene mõtte, kuid nood loomad ei olnud kohe päris-päris kindlasti trestralid. Vähemalt tosin Akromantulad astusid pimedusest lähemale, ja mitte kellegile ei tulnud pähe võlukeppi võtta! Vähemalt mitte ennem, kui oli juba liiga hilja. Just inimeseks tagasi muundunud Albus oli esimene kes pea-alaspidi üles tõsteti, ja talle järgnes kohe Isis, kes raevunud kisaga venna juurde oli püüdnud tõtata. Kõik ülejäänud rapsati sammuti kinni, ja urina ning niutsumise vahepealselt heli kuuldes järeldas Nigra, et üks nendest tõbrastest oli ka Valküüri kätte saanud.
Nad kõikusid seal ämblike lõugade vahel vähemalt tunni. Või nii Isis'ele tundus, kuigi see ei pruukinud ka kümmet minutit ära olla. "Pange mind maha.." pomises poiss kes ennem sõnagi lausunud polnud, ning ta soov ka täitus, kuid ilmselt mitte nii, nagu talle oleks meeldinud. Puudevahelt ilmusid nähtavale kentaurid, ning pooldeist tosinat noolt läkitati hiigelämblike suunas.
Putukad pillasid oma kandami järgemööda pea-peale. Või siis nii oleks nad maandunud, kui poleks ennem käsi ette pannud. Henri maandus graatsiliselt jalgadele, samas kui Isis selili vastu maad käis. Arya kukkus ämbliku lõugade vahelt mõõga tera ees, ning see tundis sügavale maasse. Sellest, kui räsitud Arry välja nägi järeldas Isis, et tüdruk ei olnud tepsmitte oma mõõka kasutamata jätnud. Rubra muundus kukkumise pealt hundiks, ja Valküür oli juba ennem lossipoole ajama pistnud, kui Isis silmagi pilgutada jõudis. Need hobu-inimesed polnud kohe päris-päris kindlasti tulnud sinna n e i d päästma, vaid mingeid vanu arveid klaarima, niiet oli parem kohe-kohe uttu tõmmata. See kes Nymeria't ennem 'preili Tormiks' oli kutsunud oli hirmust kange. "Henri." sisistas Isis läbi hammaste, kui poiss ämblike ning kentauride võitlust vaatama jäi, nagu vaataks ta jalkpallimatši. "Mida?" nähvas poiss peaaegu hääletult. "Siit. Minema." pressis Nigra läbi hammaste. No kuidas keegi võis nii loll olla?
"Milleks?" küsis poiss. Isis jõllitas Handerson'ile lihtsalt vihaselt otsa. No tema nüüd küll mingit kangelannat mängima ei kavatsenud hakkata. Selle asemel, et poisile aru pähe panna muundus ta hundiks ning tormas minema. Albus ja Arya järel.
Röögatuste järgi, mis nende tagant kostusid, otsustas(või pigem lootis) Isis, et DA'lased olid nüüd midagi enamat kui hakkliha.

Jutud*

Parandasin.

No nii. Mul oli täna eriliselt igav. Pea-aegu sain mingi lappitekki valmis, aga lisaks sellele joonistasin ka veel:

Spoiler:

Need on küll kohutava kvaliteediga, aga's ma ei viitsi hetkel skänneriga jurama hakkata.. Ja Peedu saab ilusti oma monitoori keerama hakkata

P.S Jack'il ja Isis'el on käpikud käes, kuna ma ei oska käsi piisavalt hästi joonistada


Ja siis kingiti mulle veel sünnipäevaks mingi võluaeg. Pm panin pappijuppid mingi aluse peale, valasin mingi vedeliku ka sinna, ja siis hakkasid soolakristallid kasvama vms. Ja igatahes midagi sellist tuli välja:

Sa joonistad hästi. Käpikud on head.
Ja see viimane asi on äge, ma pole millestki sellisest kuulnudki.

Aitäh
See on elu äge! Parim sünnipäeva kingitus mis ma kunagi saanud olen, kui üks suur koera moodi kaisukas välja jätta
Mu onu tõi selle kuskilt mandrilt Ma olen enne ka soola kristalli kasvatusest, ja sellega tulenevast võluaiandusest lugenud Ainuke miinus on see, et kui sa ka õrnalt sinna pihta lähed siis see laguneb ära, ma lükkasin ühe puu ümber, pooled need roosad junnid kukkusid küljest ära Sügis-sügis..

Aga mulle ei mahu pähe, kuidas selline asi on võimalik. Igaljuhul, äge.

Ise õpid keemiat! See on pm vist mingi aine mis hakkab siis soolakirstalle tekitama vms. Mul on isa juures üks raamat kus on see täpsemalt ära seletatud Kusjuures seal raamatus on kurkide helendama panemise juhis

Ma ka just mõtlesin, keemias pole me elusees sellistest asjadest rääkinud. Veel. Aga võiks ju. Helendavad kurgid? Hea.

Jah, ütle oma õpsile, et ta hakkaks teile õppetama kuidas kasvatada ühe päevast aeda
Jah, seal oli veel palju täiega apsurtseid asju

Ühe päevaga aia valmis. Tegelikult on mul tore õpetaja, aga ta ei saaks mu küsimusest mõhkugi aru, ma arvan.

Hah
Jahm umbes 1-2 päevaga saab see aine otsa ja aed on niivõrd, kuivõrd valmis

Kas see aed kasvab kiiresti või? Et nagu kui sa selle kasvama panid, sa jälgisid ka, kuidas see kasvab?

Mhm Mul on pilte ka Mingi 30 minutiga olid esimesi pisikesi kristalle näha vms. Ja tunniga oli juba suht palju neid Hommikuks oli see pea-aegu valmis Kui koolist koju tulin siis oligi valmis, ainult mägi oli pool paljas, seda ainet oli mäe jaoks liiga vähe vist

Ma istuks päev otsa selle juures ja uuriks, mismoodi need kristallid kasvavad.

Hah Pigem pildista seda iga 10 mindi tagant ja pane pärast pildid kokku

Jah.. Kust su onu tõi sulle selle? Eestist?

Ma arvan küll Peaks ta käest küsima. Tõenäoliselt oli see kes selle idee peale tuli ta naine

Ma pole selliseid asju kuskil näinud.

Kahtlane.. Sisi vaata lähemalt xD Äkki näed?

Jah, ma pole ennem osanud vaadata ka..

Muidugi

„Kao ära!“ karjus Isis haarates maast kivi ning visates selle nii kaugele kui suutis, ehk siis hetke seisuga mitte eriti kaugele, kuid siiski sihiga metsa poole, kus seisis Finn.
„Kao ära!“ karjus Nigra uuesti Finigan'ile vajudes sopasele murule istuli. „Mine minema.“ lõrises ta kui poiss lähemale astus. „Kao, kao, kao..“ korrutas Isis nagu kaja. Fire astus järjekindlalt lähemale. Isis kargas püsti pritsides pori igasse ilmakaarde hakkas neid taganema. „KAO, kurat küll.“ käratas ta siis püüdes saavutada tavapärast üpris ükskõikset olekut.
Finigan astus veelgi lähemale olles Nigra jaoks ohtlikus kauguses. Käiku läksid rusikad. Tagudes kõigest jõust Finn'i nii kuis jaksas pidi ta siiski pettuma. Poiss surus ta käed kõrvale nagu midagi. Hakkamata pead murdma lajatas ta sellega poisile, ise ka nägemata kuhu.
„Rahune.“ kamandas Finn kes ei saanud aru miks tüdruk niimoodi märatses.
„Rahune ise.“ sülitas Isis. Maailma vaade oli veidi segane. Pea käis kergelt ringi, kurat teab mille pärast.
„Lase mind lahti, või ma hakkan karjuma!“ käratas tüdruk siis püüdes poissi nüüd jalgadega taguda. Läks õnneks ka, aga niivõrd kuivõrd. Kuidagi õnnestus Isis'el Finni eestpoolt põlve õndlasse tabada, ja mõlemad noorukid kukkusid porri kus läks suuremaks rabelemiseks.
Isis vingerdas nagu uss ja Finn ei lasknud tüdrukut lahti. Mõlemad olid üleni porised, kuni Isis lõpuks vingerdamise jättis, ja Finigan ta lahti laskis.
„Mis sulle sisse läks?“ nõudis poiss pori suust välja sülitades ja püsti tõustes, ulatades ka käe Isis'ele kes sellest väljagi ei teinud vaid sama targalt edasi lebas.
Finn kehitas vaid oma ette õlgu ja korjas mudast üles oma võlukeppi mis rabeluse käigus taskust kukkunud oli.
„Roogi puhtaks.“ pomises poiss ja muda ta rüült kadus.
Isis ajas ennast vaevatuna püsti ja tegi seda sama oma riietega, mis ei olnud koolivormist. Põlvini teksadega oli tegelt suhteliselt külm, aga tüdruk oli kohe lossist välja jooksnud, kui kuulis seda, mida Pute olevat näinud.
„Ma jätan su maha.“ lausus Nigra hetkepärast.
„Isis.“ lausus Finigan vaikselt tüdrukule ettevaatlikult lähemale astudes.
„MA JÄTAN SU MAHA!“ võis nüüd üle kooliõue kajamas kuulda. Seejärel kui Finn talle veel ühe sammu lähemale astus andis tüdruk poisile tõsiselt valjusti vastu kajava kõrvakiilu enne kui hundiks muundus ning minema jooksis.

kellest see pilt on?