Slytherin'i puhketuba

"Osaliselt," arvas Syd.

"Tore," oli kõik, mis Jack selle peale öelda oskas.

Syd raputas hoogsalt pead. Siis tõusis ta püsti ja suundus akna juurde. Tüdruk hakkas sellest unistavalt välja vaatama.

"Ei ole tore?" esitas Jack pomisedes küsimuse, täpselt saamata aru, mille peale Sydney pead raputas. Kui tüdruk püsti tõusis, viskas Jack end hoopis diivanile pikali, toppides pea alla paar patja. Ta ei kavatsenud magama jääda, lihtsalt nii oli mugavam.

Syd pööras end ümber ja lausus: "Minu koht."

"Enam mitte," lausus Jack irvitades.

Syd ei kavatsenud nii kergelt alla anda. Ta läks ja lükkas Jack'i jalad diivanilt. Tüdruk tähendas: "Jälle minu." Siis istus ta uuesti.

Jack mõtles hetke, kas peaks oma jalad tüdrukule sülle ajama, et koht tagasi saada või mitte. Tal olid ju jalanõud jalas, ilmselt oleks Sydney selle peale solvunud või vihaseks saanud. Üsna ahvatlev. Siiski otsustas Jack seda mitte teha. "Jajah, mida iganes," lausus ta ning istus tagasi oma esialgsesse kohta.

Syd irvitas üleolevalt. Juba see, et ta oma koha Jack'i käest tagasi sai oli suur asi.

Nähes Sydney üleolevat irvitust, tahtis Jack talle tagasi teha. Siiski ei tulnud ühtegi head mõtet pähe. Jack võttis padjad, mis ta eelnevalt omale pea alla oli pannud, sealt nüüd ära ning viskas need suure kaarega kuskile diivani taha. Need olid teda seganud.

"Tahad padjasõda teha? Sellisel juhul viskasid minust mööda," märkis Syd.

"Küll sa oled tark," lausus Jack kergelt irvitades.

"Muidugi olen," teatas Syd särava näoga.

Jack noogutas, kergelt irvitades. "Aga ma olen targem," ei suutnud ta seda ütlemata jätta.

"Loomulikult sa ei ole," vaidles Syd.

"Veame kihla," pakkus Jack lampi. Tema oli kõigeks valmis.

"Oleneb mille peale," arvas Syd.

Jack kehitas õlgu. Selle peale polnud ta mõelnud veel.

Syd muigas tahtmatult. "Mõtle välja," lausus ta. "Siis vaatame."

"Ma ei tea, otsime mingi loitsu, mida me kumbki pole harjutanud. Kes loitsu paremini sooritab, see on targem," lausus Jack irvitades. Eriti normaalne. "Kui mina võidan, siis...," lausus Jack, kuid seal jäi tema lause poolikuks. Selleni polnud ta jõudnud.

Syd hakkas juba plaane tegema. "Siis...?" küsis ta.

"Tead, ma ei viitsi sellega enam jamada," lausus Jack ausalt. "Kas sa ei võiks lihtsalt leppida, et ma olengi targem?" küsis ta siis veidi kaastundliku häälega, mis oli vaid teeseldud, sest hetke pärast irvitas Jack taas.

"Sa ei ole targem. Ja ma tahan seda tõestada," urises Syd.

"Mõtle siis ise," pakkus Jack.

"Ma ei taha," virises Syd.