Kõndides mööda üksikut koridori...

Kendra kõndis koridoris ringi, otsides rahulikku ja üksildast kohta. Ta ei jõudnud enam pisaraid tagasi hoida, mistõttu ta vajus põrandale ja hakkaks vaikselt nutma. Soojad pisarad voolasid mööda tüdruku põske alla, kuid ta ei teinud neist välja. Sa ei saa midagi enam teha." kordas ta endale, kuid mõtted ei andnud talle rahu. Miks see mind alati nii endast välja viib?" mõtles ta ning ta sulges silmad, soovides ajas tagasi minna.

Peeves leidis oma rõõmuks nutva tüdruku. Kummitus lajatas tüdrukule pähe tindipommi ja lendas lae alla sihtides uut pommi.

Jack kõndis, käed taskus, vaikselt mööda koridori. Tal polnud tõesti muud teha. Parajal hetkel tõstis ta pilgu, et mitte põrandal olevale tüdrukule otsa kõndida. Jack oli juba avamas oma suud, et midagi eriti mürgist tee peal ees passimise kohta öelda, kui ta märkas, et tüdruk oli Kendra ja Kendra nuttis. "Hei, juhtus midagi?" küsis Jack, tüdruku juurde seisma jäädes. Ta ei saanud ju lihtsalt nutvast tüdrukust kaarega mööda minna.

"Keegi käskis mull rohelisi kimputata?" meenutas kummitus salakavalalt ja virutas Jack'i ette maha pasapommi.

OT: Ei no tõsiselt ka, võta rahulikumalt! Mõned tahavad rahulikemaid vestlusi kellegagi kuskil teha. Sa oled juba igal korrusel midagi teinud ( peevesile )

Kendra tegutses ennem, ta käsi haaras võlukepi ja ta hüüdis vaikselt nuuksudes: ,,P - protego !" , mistõttu tekkis talle kilbiloits ning tindipudel, kui ka pasapomm põrkasid eemale. ,,Oi ei, mitte sina!" pomises ta, kui nägi Jack´i tema poole tulemas.

OT: Ega Peeves ei pea olema Ssytherin'ide tont? Et ta ei tohiks neid nagu piinata??

OT: No vabantus ma pean varsti välja minema, aga pahandused ottavad!

Peetves lendas kahjurüümsalt irvitades minema.

OT: kes seda ütles et ma neid ei tohi pasapommidega loopida?

"Oi ei, mitte mina?" küsis Jack kulmu kortsutades. Enda arust polnud ta sellist vastuvõttu ära teeninud. "Ma võin ju minna ka," lausus Jack ning asutas ennast minekule, kuid keeras siis end uuesti ümber. Järele mõeldes ei kavatsenud ta ikkagi kuhugi minna.

OT: Ei, ta on lihtsalt tont. Mitte Slytherin'i.

,,Tore oleks." hüüdis Kendra poisile. Ta vältis alati Jack´iga kahekesi jäämiseid ja ega seekord erand polnud. ,,M-mul pole tuju sinuga rääkida..."

"Kas sa kardad mind?" küsis Jack järsku, vastu seina nõjatudes. Talle vähemalt tundus, et Kendra püüdis teda vältida.

,,Mis see sinu asi on?" sähvas Kendra Jack´ile. Ta hääl värises kergelt ja pisarad hakkasid uuesti mööda põski alla voolama.

"Rahune maha," lausus Jack vaikselt. Vastus polnud eitav, sellest tegi poiss omad järeldused. "Kas sa kavatsed mulle öelda, mis sul juhtus või raiskan ma siin lihtsalt oma aega?" küsis Jack. Tegelikult küsis ta seda niisama, aega oli tal nagunii maa ja ilm.

Kendra vajus seina äärde ning pani silmad kinni, ise öeldes: ,,Sa ei ole just õige inimene, kellele ma tahaksin südant puistada, niiet ma arvan, et teine variant."

"Olgu siis," lausus Jack ning toetas end seina vastu. "Aega mul on," lausus poiss täpsustuseks, miks ta juba minema ei hakanud.

Alexa keksis õnnelikult mööda koridori. "Huvitav, millisesse majja mind sõõlatakse?" arutles ta. Märgates eemal võõrast poissi ja tüdrukut, jäi Juliet kohe seisma. Mõni sekund tardunult, pomises tüdruk kuuldavalt: "Ups."

Kendra ei öelnud midagi vastuseks, vaid hakkas uuesti pisardama. Ta proovis oma nägu Jack´i eest peita, kuid ta oli kindel, et see ebaõnnestus tal. Kas tal tõesti paremat teha pole? mõtles tüdruk raevukalt.

"See koridor pole keelatud liikumiseks või midagi," pomises Jack tüdrukule, kes äsja tardunult seisma oli jäänud ja "ups" lausunud. Jack aga ei liikunudki paigast. "Äkki on mul kuidagimoodi võimalik sind aidata? Mis iganes ka ei juhtunud," küsis poiss Kendra'lt.

Kuna poisi käitumine polnud Alexa' le just kõige sõbralikum tundunud, arvas ta et on targem lahkuda. Tüdruk kõndis kikivarvul, suure kaarega teistest mööda.

''Tere,'' ütles Emilia kõigile rõõmsalt, kuid nähes Ühe tüdruku nutust nägu, otsustas ta, et on vale aeg rõõmustamiseks. ''Mis juhtus?'' küsis ta murelikumal toonil.

Jack vaid viipas Emilia'le tervituseks. Ta ei osanud ka midagi rohkemat öelda, kuna ei teadnud isegi, mis Kendra'ga juhtunud oli.

Emilia ootas Kendralt vastust, kuid oli üsna selge, et seda sealt ei tule. ''Ja mida sina siin teed?'' küsis ta Jack'ilt. ''Ega te tülis pole?'' lisas ta ennetades midagi hullu.

"Seda sama mida sinagi," lausus Jack Emilia'le. Ta oli lihtsalt kõndinud mööda koridori, näinud Kendra't ning küsinud, mis tal juhtus. "Miks me peaks tülis olema?" küsis Jack. Kas temalt tõesti midagi muud peale kellegagi külitsemise ei oodatud?

Äkitselt sekkus Kendra vestlusesse ja tundus nagu ei suudaks ta seda enam enda sees hoida. ,,Ma ei mäleta seda ja keegi ei öelnud ka, nad ei ütle tegelikult siiamaani ja ma ei usugi, et nad ütlevad, ikkagi on jube ja ma ei saa kõik see aeg ometi teadmatuses elada ja ma ise ei mäleta seda hästi, aga ikkagist on see õudne ja ma tõesti ei taha rääkida, samas ma tahan teada saada, kes need olid seal, see on nagu pusle, see on lihtsalt õudne, ma näen seda unenägudes, aga nad varjavad, ka vendadest pole abi, ma arvan, et nad teavad ka, aga ka nemad ei ütle, jäjekordne saladus." vuristas tüdruk ette, ise natuke jahmunud ütles ta: ,,Ma panen jälle segast juttu."

Jack sai kogu jutust aru ainult nii palju, et Kendra eest varjati mingisugust saladust? Jack ainult noogutas aeglaselt ning vaatas siis Emilia poole, ehk oskas tema midagi paremat selle peale kosta.

''Ega te peagi.'' vastas Emilia Jacki küsimusele leebelt. ''Kas kellegagi on midagi juhtunud?'' mõtles Emilia Kendra pika, kuid arusaamatu teksti peale. Jack'i ilmest oli aru saada, et ka tema ei mõistnud.