Kuuvalgel üksinduses.

Ning siin ta oli. Trofeede toas. Ta lükkas vaikselt ukse kinni. Kõik need karikad ning muud kiiskasid kuuvalgel. Tüdruk astus kaks sammu. Äkki ta peaks minema? Tüdrukule läksid väga punktid korda, kuid samas tahtis ta hetkel olla üksinda. Ta siiski ei lahkunud vaid lähenes hoopis autasustele. Ta vaatas neid natuke ning siis läks ta ühte varjulisse nurka, kus esmapilgul poleks suutnud teda eristada. Tüdruk vaatas kõiki karikaid kaugelt.

OT:Võib liituda?

OT: Muidugi.

Heria otsustas tulla vaatama , millised trofeed on meie kool saanud . Tal tuli aga köhahoog ja ta minestas .

Kui võõras sisenes, ei kavatsenud ta ennast välja anda. Nähes aga siis, kui tüdruk minestas, oli ta hops püsti ning jooksis võõra juurde. Mida teha? mõtles tüdruk meeleheitlikult. Ta polnud selliste olukordadega tuttav ning ta ei osanud midagi teha. Haiglatiiba viia? Aga siis annaks ta ennast ülesse.. Luna raputas tüdrukut, et see ärkvele tuleks. Mida ta tegema pidi? ,,Aidake mind!" mõtles tüdruk valjusti.

Heria ärkas ülesse . Ta nägi enda kõrval võõrast . "Tere , "sosistas Heria tasa .

,,Eee... tere!" ütles tüdruk vastu. Ta oli ennast paljastanud. Luna ta ei teadnud, kas võõras on prefekt või hoopis koolivanem, läks ta kiiruga tagasi oma varjulisse nurka.

"Kardad mind või?".

Ta ei tahtnud tüdrukut tülitada , ta tõusis püsti ja jalutas aeglaselt välja .

Ta ootas, kuni tüdruk välja jalutas. ,,Ei, aga ma ei taha ennast paljastada," vastas ta alles nüüd, ning kuigi ta teadis, et tüdruk seda ei kuulnud, mühatas ta lõppu ning tõusis nüüd püsti. Ta ei uskunud, et kedagi enam tuleb, seega läks ta akana juurde kuud imetlema. Oli poolkuu, ilmselt hakkavad 2 nädala pärast libahundid ringi jooksma..