Kapid ja riiulid

Jagger kortsutas Aleci poole kulmu. Tõsiselt? Põrandale? Kas see oli kättemaks selle kõige eest, mida ta nooremale poisile läbi aastate põhjustanud oli? "Oo, põrand, ole hell minu vastu," porises Jagger, enne kui oma käised üles kääris. Ning seisma jäi, pöördudes nii, et ei Alec ega ükski muu asi talle jalgu ei jäänud. "You are not f u c k i n g cute anymore," lausus kutt enne kui silmad kinni pigistas ja lihtsalt kõhuli põrandale hüppas, nagu pingviin võimidagi. Põhimõte ta ajus oli sama mis ikka - oli vaid kaks peamist võimalust - kas teha või mitte teha, ja kui teha siis pole mõtet muneda. Kuti õnneks oli aga tarvilik tuba tema palvet kuulda võtnud ja põrand, millele ta maandus, nägi küll väga kõva välja, kuid oli üllatavalt pehme. Hinge lõi ravenclawlane endal sellest hoolimata kinni.

"Ma loodan, et su seksuaal fantaasiad nii vägivaldsed pole," sõnas õhku ahmides, kui oli end selili pööranud. Millal ta viimati ennast nii lollakana tundnud oligi? Tõesti ei tule kohe meelde. Viimaks ennast püsti ajanud ja taas oma tavapärase oleku omandanud, muigas Timothy kurjakuulutavalt.
"Jookse peaga vastu seina või ütle mulle, miks sa nii väga sirge olla tahad," lausus kutt ladusalt. Tõttöelda, ta oli veidi liigagi kindel, et Alec kavatseb oma pead vigastada. Aga kuramus, vaata mida ta tegema oli pidanud! Go big or go home, bitch.

Alec itsitas juba siis, kui Jagger rääkima hakkas. Polnudki nii paha idee. Kuid poisi hüpe oli siiski naljakam, kui ta pahameel. "That was brilliant," naeris Ryder ning plaksutas. Ühtegi luud ta nähtavasti ei murdnud. Küll on kahju.

"See ei olnud vägivald, see oli rohkem enesevigastamine," muigas poiss, ignoreerides kommentaari tema fantaasiate kohta. Kui kutt oma dare esitas, vaatas Alec teda emotsioonitult. Tal polnud siiamaani tahtmist oma traagilist backstoryt jagada, võib-olla täis peaga, aga ka see võimalus oli väike. Miks ta seda üldse teada tahtis? Niisiis võttis ta prillid eest ära, toppis need oma püksitaskusse ning vaatas poisile otsa. "Kui kaugelt ma jooksen?" küsis ta ning asetas käed vaheliti.

Jagger pööritas silmi, kui kaaslane prillid eest ära võttis. Nii etteaimatav. "Siit," sõnas kutt veidi edasi astudes ning näidates punktile seinast umbes nelja meetri kaugusel. Ta eesmärk ei olnud Alecil lasta ennast päris juhmiks lüüa. Ravenclawlane ise astus siis poisi tee pealt eest ning jäi siis veidi oma põrutada saanud ribisid mudides magusat kättemaksu ootama.

Alec tundis päris lollina ennast, sest et kes kurat heast peast lihtsalt vastu seina jookseb? Aga fair enough, poisi jutukaaslane oli põrandale kõhukat hüpanud. Ta võttis veidi hoogu ning jooksis siis pigem aeglaselt vastu seina. Aeglane tempo ei aidanud teda üldse. Kutt vajus põrandale istuma, ühe käega pead hoides. "That was so not a good idea," oigas ta ning tõmbas oma põlved vastu kõhtu. Ta oli päris kindel, et homseks on tal muhk keset otsaesist. Alec tõmbas käed läbi juuste ning tegi paar ringi peaga, et tuikamine üle läheks. Loodetavasti oli tema uduse silmanägemise põhjuseks prillide puudumine.

"That's what you get," kehitas Jagger õlgu, oodates mõne hetke, lastes kaaslasel ikka piinelda ja tunda kahetsust. Lõpuks kükitas ta lihtsalt poisi juurde. "Ole paigal nüüd," käskis ta, enne kui võlukepi välja võttis ja sellega majakaaslasele õrnalt pähe koputas, pomisedes ühe kergema ravitsemis loitsu. See võttis ära valu ja ennetas sinikate ning muhkude teket, kuid täiesti terveks siiski ei teinud. Poisil võis pea veel paar tundi pisut kummaline olla, kuigi valutada poleks tohtinud.

"Mis nüüd edasi?" päris Troy, kui ta oma prillid tagasi ette sai. Need tuleks varem või hiljem läätsede vastu vahetada, otsustas ta. Jaggeriga ta enam jamada ei kavatsenud, ta ei soovinud ajukahjustusega riskida. Mis kell üldse oli? Kui ta raamatukogus oli, siis oli veel keskpäev. Nüüd oli veidi aega mööda leinud aga kuna toas aknaid ega midagi polnud, siis polnud poiss ajas kuigi kindel. Poiss nihkus veidi paremale, et Jagger talle nii lähedal poleks. Tal oli ikka veel kuidagi piinlik tunne.

"Ärme põhjusta rohkem vigastusi endale?" pakkus Jagger ja muigas siis veidi mõrult. Meeleolu tundus kuidagi purustatud olevat. Tal ei olnud väga tahtmist enam i dare you'd mängida, missiis, et tal oli häid dare'sid varrukast võtta. "Vaherahu?" küsis ta siis püsti tõustes ja Alecile kätt ulatades. Osaliselt, et kaaslane samuti jalule tõmmata ja osaliselt, et seda vaherahu ka käepigistusega sõlmida.

"Okei." nõustus Alec ning haaras poisil käest, et ennast püsti upitada. Kui ta püsti saanud oli, lasi ta kuti käest kiiresti lahti ning hetkeks tekkis veidi ebamugav vaikus. Ta ei teadnud, mis ta nüüd edasi tegema peaks, seega ta oli lihtsalt vait.

Jagger oli samuti mõne hetke vait. Ta nagu päris ei tahtnud Alecist veel lahku ka minna, seega soris ta lihtsalt kiiresti ühe jututeema kuskilt oma mälusoppidest üles. "Tead, keegi tegi minu kohta kuulujutu, et ma kasvatan banaanide armeed ja kavatsen tarvilikus toas mingi kokkusaamis peo korraldada," jutustas ta üpris lampi ja muigas. "Mis sa arvad, kui ma teeksingi selle ja käsiksin kõigil banaanikostüümides kohale ilmuda?" küsis ta naeratades.

Ryder naeris, kui kutt järsku eriti lambise teema üles võttis. Kuulujutt kõlas vägagi nagu oleks Jagger selle ise välja mõelnud. "Siis istuksid sa ilmselt üksi siin." arutles ta. Vaevalt keegi sinna kohale ilmuks. "Võib-olla Luke tuleks sind lohutama vahepeal," jätkas ta muigega. Ta pähe tekkis üsnagi koomiline kujutluspilt Ianist ja Jaggerist, kes üksi kurvalt banaanikostüümides istuvad.

Ja võib-olla oligi kunagi, kes seda ikka enam mäletab. Jagger muigas Aleci arvamuse peale. "Mina, Luke, mu vend ja kari naisi," parandas kutt naeratades. "Sa tõenäoliselt ei usu mind, aga ma olen neetult populaarne tüdrukute seas," sõnas ta irvitades. Kui ta isiklikult kutseid jagama oleks läinud, siis oleks päris tõenäoliselt korraliku peo püsti pandud saanud. Tegelikult, ta arvas, et isegi Xavier ja sellised oleksid huvi pärast kohale ilmunud. "Kas sa siis ei tuleks?" tögas Timohty.

"Kõik banaanikostüümides?" küsis Alec lõbustatult. Xavier vaevalt banaanina kohale ilmuks, see langetaks tema populaarsust tüdrukute hulgas oluliselt. "Lord Voldemort on suurim võlur maailmas. Lord Voldemort on liiga badass banaanide jaoks," teatas Ryder kõrgilt. Endast kolmandas isikus tääkimine oli talle päris meeldima hakanud.

"Ikka jah," irvitas Jagger, kuigi tõenäolisem oleks olnud lihtsalt Tarvilik Tuba banaanitemaatika järgi sisse seada ja siis soovijad võisid kanda sellega klappivaid asju. Ise oleks kutt tõenäoliselt suhteliselt hea meelega banaanina kohale ilmunud, kui ta kuskilt sobivale kostüümile vaid näpud taha võiks saada. "Tõused ära või?" muigas Timothy rõõmsalt, kui Alec ennast selle Voldy-jutuga välja üritas vabandada.

"Muidugi," noogutas Alec. "Don't question me!" vigises ta siis üsna lapsikult. Tegelikult polnud poisil plaanis lähiajal kuhugile peole minna. Põhiliselt sellepärast, et pidudel on enamasti alkohol, ja kui alkohol juba on siis on Alec seda kindlasti joomas. Ja kui ta joob, siis teeb ta peaaegu alati endal margi täis. Suvepidu ta eriti ei mäletanud, vaid mõnda seika, kuid ta oli enam kui veendunud, et ta oli ka seal midagi lolli korda saatnud.

Jagger nareis rõõmsalt. "Kuhu sul siis tõusta on plaanis? Maailma tippu?" tögas kutt. "Ah jah," sõnas ta siis tehtult ja naeris. Lord Voldemort ju ikkagi. Tahtis kõike ära vallutada ja midaiganes muud toredat ja põnevat ja kirjut ja kõike. Siis on Timothyl veel rohkem põhjust kutt mõnele peole saada. Küll see tal kunagi korda ka läheb. Suvepeole oli poisiraisk ju täitsa ise ilmunud, maani täis juba peale kauba.

"Jah, ja tegelikult võiks Marsi ka ära asustada," noogutas Alec agaralt. "Ja ilukiururgi peaks ka külastama." lisas ta mõtlikult. Suvepeol läks asi tal päris käest ära, ta jõi rohkem kui ta tavaliselt jooks. Kuid see mis seal toimus polnud pooltki nii hull, kui see oli varem olnud. Varem jõi poiss iga õhtu ning kohutavalt palju, piisavalt, et seda sai probleemiks nimetada. Õnneks on ta ennast sellest nüüdseks võõrutanud ning joob palju vähem.

"I'm in," noogutas Jagger võrdväärse agarusega. "Millega me sinna reisime?" uuris kutt lõbusalt. "Ei milleks, ma võin sul nina sisse lüüa ise ka ning ma olen päris kindel, et tüdrukud on küllaltki osavad nahka valgentavate loitsudega," sõnas Timothy tõsiselt, kuid turtsatas siis lõpuks ikkagi naerda. Alec oleks pidanud selle nina sisse löömise ära teenima ja tegelikult.. See oli vist halb mõte ja oleks surmaga lõppenud. Oh well, kenad naljad sul, Vincent!

"Kajakatega, otseloomulikult." pööritas Alec silmi. "Sisselöömine oleks mu olematu nina suhtes päris mõtetu. Ma plaanisin seda paigaldama minna." vastas poiss sama tõsiselt. Kui keegi ka reaalselt ta nina sisse lööks, saaks ta ilmselt mõne tõsisema vigastuse, kuna kakelda ta ei oska ning oma lühikese ja kõhna kehaehitusega ei oleks temast eriti raske jagu saada.

"Hea mõte. Me peame kuskilt suuremamõõdulised kajakad leidma sellisel juhul," noogutas Jagger ja naeris siis Aleci järgmise lause peale. "Geez, ma arvasin, et sa tahad rohkem Lord Voldemordi moodi välja näha," irvitas kutt. Tegelikult Jagger oli kusagilt lugenud, et kui nina sisse lüüa on suhteliselt suur tõenäolsus see ajudeni välja lüüa ning see on surmav. Parem mitte järele proovida, sellisel juhul.

"Ma tegelikult mõtlesin rohkem Tom Riddle moodi välja näha." märkis Alec. Alecist Tom Riddle't teha oleks võimatu, sellist lõuajoont ei saa lõigata endale ning vaevalt poisile pruunid silmad sobiks. "Tal on päris suur nina, ilmselt tuleks botoxit süstida või midagi." arutas ta mõtlikult. Kas ninna üldse süstiti botoxit? Vist mitte.

"Siis pole ju täitsa Lord Voldemort, või on see ussinäo ettapp sul mõttes alles vanemas eas ette võtta?" uuris Jagger, olles õrnalt kaaslase märke peale noogutaud. Võlukunstiga annaks Alec kindlasti päris sarnaseks teha.. "See ei ole kohe üldse hea mõte," irvitas Timothy. Tõenäoliselt oleks poisil niiviisi peagi lihtsalt üks suur kartul keset nägu. Kellele seda siis vaja oli.

"Mina oma veatut nägu sellise lõustaga ei asenda," ütles poiss tõsiselt, kuid naeratus kippus ikkagi veidi esile. "Ega põrandale kõhuka hüppamine polnud ka hea mõte, aga vaata kui tore see oli." muigas Alec. Ta kahtles, kas ka nina süstimine nii tore oleks, aga ta oli lõpuks leidnud põhjuse ka Jaggerit veidi norida.

"Ja mingi muu võõra lõustaga asendaksid või?" küsis Jagger muiates. "Ma arvan, et sul on väga ilus nägu," mainis kutt nii muuseas, enne kui Aleci järgmise lause peale turtsatas. "Ha ha ha," tegi koolivanem tugeva sarkasmiga. "Hakka või arvama, et see kuulujutt sinu kohta on tõde. Naudid kui inimesed haiget saavad," tögas kutt siiski hetke pärast juba pisut pehmemal toonil. Ega ta ise etem polnud, lasi kaasõpilasel peaga vastu seina joosta. No milline eeskuju!

"Vist mitte." vastas Alec mõtlikult. Ta nägu oli üks vähestest asjadest tema juures, millega ta rahul oli. Ta ei teadnud ise ka, miks ta alatihti enda vastu nii kriitiline oli. "Ma ka," nõustus kutt Jaggeriga. Veidi naiselik ta oli, aga ilus ikka. "Südamest vabandan, härra koolivanem." ütles poiss tehtud kaastundega. Ta ei teadnud, kust see sudden confidence boost tulnud oli. "Kas sul sõpru ka on või tegeled sa ainult kuulujuttudega?" päris Troy kulme kergitades. This guy knew his gossip.

Jagger naeratas rõõmsalt, kui nad olid lühikokkuvõttes järeldusele jõudnud, et Alecil ei ole vaja ilukirurgidele raha maksta. "Ega vabandused su tegusid olematuteks ei tee. Orja mind paar päeva ja siis vaatame uuesti," sõnas kutt väga dramaatiliselt ja muigas siis. "Kas kuulujutud ei olegi siis sõbrad?" küsis Timothy üllatunult. "Mul on sõpru," lisas kutt siis muiates. Raina ja Kyle ja Sydney ja Serena ja see tüdrukute nimekiri kisuks päris pikaks, kui nad kõik üles lugeda. A true drama queen must always know gossip.