Homojutud

Kool oli taasalanud alles eelmisel päeval, kuid sellest hoolimata võis Destini leida juba raamatukogust. Põhjuseks ei olnud kodutööd vaid poisi uus lemmik - Miss Shadow. Ta soovis esiteks tuvastada, mis liigist tema lind on ja kuidas on kõige õigem noort öökulli kasvatada.
Poiss oli riiulitelt endale kolm meelepärast raamatut otsinud ja suundus nüüd oma lemmiklaua juurde, mis asus ühes kõige vähemmärgatavas nurgas. Seal oli kõigetõenäolisemalt võimalik ka asju tehtud saada, kuigi sel päeval oli raamatukogu peaaegu tühi - kui välja arvata üks mustapäine plika, kes peaaegu kohe poisi laua juurde tekkis, kui ta maha oli istunud.
Tüdruk tundus veidi närviline, kui ta kiiresti sisse-välja hingas, Destinile korra otsa vaatas ja siis otsustas, et raamatuid on turvalisem jälgida.
"Um, tere, kas.." alustas Kira ja köhatas siis hääle puhtaks. "Kas sa oled Destin?" küsis tüdruk lõpuks poisile otsa vaadates.
Destini suunurka oli tahtmatult muie ilmunud, kui ta kergelt noogutas ja toolil tahapoole nõjatus, et kuulata, mis neiul mureks oli.
"Ma.. Khm, tohin ma istuda?"
"Palun."
Kira istus Destini vastu ja poiss lükkas raamatud veidi eemale, et nende vahel parjääri ei oleks.
"Ma olen Keira," tutvustas tüdruk ennast, "Ja ma.. Noh, ma.." hakkas ta siis uuesti puterdama hullemini kui kunagi varem. Kurat küll, mis gryffindorlane ta oli?
"Sa oled gei, eks ole?" plahvatas ta lõpuks kõige täiega välja ja tõmbus näost punaseks.
Destin punastas samuti kergelt ja kortsutas kulmu. "Jah, olen küll," pressis poiss endast välja, püüdes ära arvata, kuhu tüdruk selle vestlusega sihib.
"Ma olen.. Veidi segaduses ja ma ei suutnud välja mõelda kedagi teist, kes mind aidata võiks ja noh, kui sa ei taha siis ma võin ära minna ma.." tulistas Kira järgmisel hetkel, kui oli oma eneseväärikuse uuesti kokku võtnud ja kõige täiega mutta löönud.
Destin ohkas õrnalt ja vaatas raamatukogus ringi - peale raamatukoguhoidja seal kedagi ei olnudki ja raamatud võisid oodata. Tõttöelda teda isegi veidi huvitas, mida tüdruk talle rääkida tahtis. Olukord oli talle uudne ja seega ta ka plikat kukele ei saatnud.
"Räägi," lausus slytherinlane vaadates otsa teises laua otsas istuvale gryffindorlasele, kes näost järjest punasemaks tõmbus.
"Ma ei.. Ma noh, mulle meeldivad tüdrukud, või noh, ma pole kindel, noh, issand, aga.. Noh.. Ma.. Nagu.. Kuidas sa aru said ja kuidas sa kapist välja tulid?" plahvatas tüdruk jälle pärast mõneajast pudistamist.

OT: Raina.

OT: See pealkiri

Raina oli sellest kohutavast rongisõidust nüüd õnneks toibunud ning esimene koolipäev oli ka siiamaani tema jaoks üsna normaalselt läinud. Vähemalt polnud ta veel Lexine'iga kokku puutunud ning kuni seda polnud juhtunud, oli kõik veel hästi. Kuid sellegi poolest tundis neiu end veidi rahutult ning hea meelega oleks oma kahtlustest ja toimunud draamast kellelegi rääkinud. Näiteks oleks saanud Destiniga oma pahameelt jagada, sest poiss oli vist tõepoolest ainus, keda Rain piisavalt usaldas ning kes neidu õnneks taluda suutis. Aga kahjuks polnud näitsik teda pärast pidusööki rohkem kooli peal näinudki. Kus kohas ta ometi kondas? Raina oli mõnda aega istunud puhketoas, lootes, et äkki ilmub Destin mingil hetkel sinna, seejärel oli ta käinud mööda koridore jalutamas, et vaheldust leida ning äkki pool kogemata ka poisiga kokku juhtuda. Aga ei. Ja lõpuks turgatas Rainale pähe, et kui ta tõesti tahaks poissi leida, siis äkki tasuks vaadata igaksjuhuks ka raamatukokku. Mõeldud tehtud ning jõudnud neljandale korrusele, võttis neiu suuna raamatukokku viiva ukse poole.

Tuleb tunnistada, et Raina polnud raamatukogus just kõige tihedam külaline ning seepärast oli see mõte talle alles nii hilja pähe tulnud ka. Astunud sisse ning tõmmanud ukse enda järel kinni, lasi neiu hetkeks oma pilgul ringi käia. Kuid kuna ruum oli küllaltki suur ning kõrgeid riiuleid täis, siis tema lootused Destin kohe üles leida, ilmselgelt luhtusid. Seepärast suundus ta edasi, kõndides mööda vahekäike ning vedades sõrmedega õrnalt mööda riiulis seisvaid raamatuid. Nii mõnedki raamatud olid tolmukorraga kaetud, eriti need, mis raamatukogu tagumisse poolde jäid, ning sinna poole neiu just suunduski. Kui Raina oli veidi aega nii kõndinud, kuulis ta ühel hetkel kellegi vaikset vestlust ning lootes, et ta oli õige inimese üles leidnud, astus ta riiuli vahekäigust välja ning leidiski enda eest Destini. Koos mingi noorema aasta õpilasega. Huvitav. "Hey, Destin. Ma otsisin sind," lausus näitsik veidi rõõmsamalt kui ta ennast tegelikult tundis, segades ilmselt teiste vestlusele vahele, sellele ise eriti tähelepanu pööramata. Ta oli paari sammuga poisi ja tüdruku juures ning vaevumata tooli laua alt välja tõmbama, sättis ta end nende laua peale istuma. Raamatukoguhoidja nägemisulatusest oli ta niikuinii praegu väljas, kui ta sellest üldse hoolis.. "Millega tegeled?" uuris ta ning viis oma pilgu raamatutele.

OT:

Destin püüdis oma mõtteid piisavalt korrastada, et Kirale vastata, kuid siis sekkus neisse juba Raina. "Oh, hey, Raina," noogutas Destin naeratades.
Kui see üldse võimalik oli tõmbus Keira näost veelgi punasemaks ja jäi üpris jäigalt istuma, teadmata, kas ta peaks ära minema või jääma, soovides lihtsalt mõneks ajaks õhku haihtuda. Oh miks see küll nii raske oli? Miks see kuradima Slytherini plika nüüd välja pidi ilmuma? Ja veel see jalustrabav blondiin, mitte mõni keskpärane.
"Keiraga," vastas Destin noogates peaga gryffindorlase poole. Ta usaldas Rainat ja ei pidanud seega vajalikuks tüdruku eest varjata, et nende noor kaaslane oli temalt nõu küsima tulnud. Vaevalt Rin kellegile räägiks isegi, kui teda mitte paluda. Tal oli tavaliselt omal piisavalt tegemisi, et mitte teiste inimeste elust kuskil koridoris sädistada.
"Ma peaksin vist minema," otsustas Kira lõpuks püsti karates ja peaaegu lauda ümber paisates, kuna ta oli natuke liiga laua alla istunud selle tooliga. "Oh kurat, vabandust," urises tüdruk lauda päästes ja siis tooliga selili plärtsadades. Mitte väga suure kolinaga. Raamatukogu hoidja oli õnneks suhteliselt kaugel.
"Jäid sa terveks?" küsis Destin end sirgemalt istuma ajades, kui Kira sassis juustega pea, suured hõbedased silmad ja punakas nägu korra üle lauaserva piilus ja siis hetkeks kadus, enne kui tüdruk uuesti püsti tõusis ja siis käega viipas, nagu oleks see olnud tühiasi.
"Sa ei pea Rainat kartma, aga kui sa tahad siis me võime kunagi hiljem jätkata," lausus slytherinlane nüüd võib-olla veidi kohatu muigega, aga ta lihtsalt ei saanud sinna mitte midagi parata.

Raina ei pööranudki esialgu tollele gryffindorlasele erilist tähelepanu, vaid võttis laualt Destini juurest ühe raamatu ning lõi selle lahti, kuna see oli seal nii ahvatlevalt lebanud ja olgugi, et neiul polnud plaanis seda päriselt lugema hakata. Kui ta aga poisi vastust kuulis, viis näitsik küll hetkeks oma pilgu tumedapäisele tüdrukule, Keirale, ja kergitas õrnalt kulmu. "Kõlab huvitavalt," lausus Rain hetke pärast õlgu kehitades ning pöördus raamatu juurde tagasi, kuigi hetke pärast lõi ta selle siiski kinni ning pani lauale tagasi. Ja just sel hetkel otsustas too Keira püsti karata ning tänu sellele kõikus laud ka päris kõvasti, nii et Rain pidi sellel püsimiseks laua äärest kinni võtma. Sest maha sadada ta ju ei tahtnud. Aga noh, järgmisel hetkel tüdruk juba vabandas, ning paistis, et ta oli Destini sõber, või keegi, ning sellepärast ei hakanud Gin ise midagi hetkel kommenteerima ega ütlema. Lõpuks lendas Kira ise ju pikali, mitte Raina. Neiule ei jäänud märkamata ka see, kuidas gryffindorlane punastas. Oli Raina tõesti mingile väga piinlikule teemale vahele seganud, või midagi? "Jah, rahu, ma ei hammusta," pidas näitsik vajalikuks mainida, silmitsedes Keirat. Hea meelega oleks Destinilt küsinud, mis seal toimunud oli, aga oma pilgu poisile viies avastas Gin, et too muigas, ning ilmselt polnud praegu kõige sobivam hetk.

"Ma.. Ma.." hakkas Kira uuesti pudistama. No püha jumal, kust tema teadma pidi, mida ta tahtis? Ta oli ju tulnud Destinilt seoses kapist välja tulemisega nõu küsima, eks ole? Ja kuidas enne seda üldse kindel olla, et tal on tarvis kapist välja tulla ja.. Siis sisuliselt võiks sellega ka ise juba algust teha võimida? Kurat, pidi see elu nii keeruline olema.
Lõpuks otsustas tüdruk tagasi toolile istuda ja jäi Destinile otsa vaatama, ajades nüüd poisi enda segadusse. Hetke pärast talle siiski meenus, millest nad viimati rääkinud olid.
"Selleks kindel olemiseks mingit testi võimidagi ei ole, nagu sa võib-olla tead. Asi on rohkem lihtsalt selles, mida sa tunned ja seda ei saa keegi teine sulle öelda," alustas poiss, otsustades selle vestluse Kiraga ära lõpetada ja siis uurida, mis Rainal vaja on, sest vaevalt tüdruk omal algatusel muidu niiväga raamatukogus tuuseldaks, võimis?
"Ja ma olen enam-vähem koguaeg teadnud, et mulle meeldivad rohkem poisid, kuigi ma pidasin end pikka aega biseksuaalseks," jätkas poiss, jälgides kuidas Kira, kes veidi maha oli jahtunud, taas paari tooni võrra roosakamaks kiskus.
"Kapist välja tulemine.." lausus ta siis mõtlikult ja viis pilgu Rainale, suunurgas jälle muie. "Ma pole väga kindel, et ma seal olnud olengi. Minuga on see lihtsalt väga ilmselge," lõpetas ta uuesti Kirale otsa vaadates ja oodates, et tüdruk nüüd veel midagi küsiks või ütleks, kuid too paistis olevat keele alla neelanud.

Rainal polnud alguses absoluutselt aimu, millest jutt käis, kuid kui Destin oma orientatsioonist rääkima hakkas, siis hakkas neiule midagi koitma. Ja see oli üllatav, veidi isegi nalja pakkuv, et üks gryffindorlane läheb slytherinlase juurde selle kohta nõu otsima.. Aga samas oli poiss küllaltki ainulaadne ning võib-olla ei olekski Raina pidanud selle vestluse üle imestama. Ta üritas mitte juttu pealt kuulata, kuigi kõik sõnad siiski jõudsid ka tema kõrvu, kuna ta laual neile mõlemale piisavalt lähedal istus. Kui Destini pilk Raina omaga kohtus, siis ilmus ka tema huulile kerge muie, kuigi pigem lihtsalt selle jutu pealtkuulamise pärast. Tema ju ometi selles osas kuidagi nõu poleks osanud anda. Ja vaevalt, et Keira seda tahtnudki oleks. Rain suutis kogu selle aja küllaltki vaikselt püsida, lastes noortel omavahel vestelda. Kui Destin oma sõnad lausund oli, tekkis hetkeks vaikus, mille vältel ka Rain uuesti gryffindorlase poole vaatas. Kuna neiu ise midagi kaasa rääkida tõesti ei osanud, siis pakkus talle hoopis huvi, millega Keira nüüd lagedale tuleb.

"Ja kuidas teised sellesse suhtuvad?" pressis Kira lõpuks endast üllatavalt normaalse häälega lause välja, püüdes oma pilku Destinil hoida, aga see kippus siiski aeg-ajalt kibekiiresti tollele Raina-nimelisele tüdrukule vilksama.
"Sõltub," vastas Destin. "Päris paljudel on suhteliselt suva, aga leidub ka selliseid maailmaparandajaid," lausus poiss meenutades mõnda, peamiselt meessoost isikut, varasemast ajast. Sellest ajast kui teda üpris tihti siin-seal kellegiga aelemas võis näha. Mitte, et Sigatüügas homoseksuaalsetest kubisenud oleks, aga purjus peaga tekkis neid loomulikult alati juurde.
Kira istus mõne hetke, huuled tihedalt kokku surutud ja otsustas siis lõpuks, et rohkem tal tarvis ei ole. "Okey, aitäh Destin," lausus tüdruk lõpuks üpris ametlikult ja tõsusis seejärel püsti, lauda ümber lükkamata.
"Head aega," lisas Kira veel ja kiirustas raamatukogust minema.
"Niisiis, mis sind siia toob?" pöördus Destin Raina poole, kui Kirat enam näha ei olnud.

Raina vahtis vahepeal oma jalgu ja oma käsi ning vahepeal Destinit ja Keirat ka. Lõpuks, kui viimane otsustas, et sellest infost talle aitas ning ta minema otsustas minna, avanes Rainal võimalus seda kõike kommenteerida. Ja see pakkus talle isegi nalja. "Oled sa mõelnud nõustajaks hakkamisest? Või psühholoogiks?" pidi neidis esialgu poissi veidi pilkama. Kuigi järgmisel hetkel neiu veidi tõsines, sest temal oli ka Destini nõuandla teenet vaja. Ja see viimane küsimus tõigi ta tagasi maa peale. "Kas mul peab põhjus olema, kui ma tahan sinuga koos raamatukogus aega veeta?" küsis neiu süütult. Ta näppis veidi oma käe ümber olevaid rihmasid, enne kui uuesti suu avas. "Võimalik, et Kyle pettis mind," lausus ta järgmisel hetkel kaalutlevalt. "Aga võimalik, et ka mitte," lisas näitsik. "Ma lihtsalt ei tea enam, mida sellest kõigest arvata," lausus Rain hetke pärast õlgu kehitades juurde ning toetas mõlemad oma käed lauale, hakates sõrmedega vastu lauda trummeldama. "Oskad mulle ka mingit head nõu anda?" pööras ta oma pilgu siis Destinile ning püüdis õrnalt naeratada.

"Võib-olla," vastas Destin kergelt. Tõttöelda hakkas ta selle peale alles nüüd mõtlema. Ta sai aru küll, et Raina ei olnud seda tõsiselt mõelnud, aga samas, miks mitte? Kui tasemel olla võis päris ilusat raha teha, võimis?
Plika esimese küsimuse peale ei kostnud Destin midagi, ainult naeratas salapäraselt, kuid tüdruku järgmised sõnad pühkisid ka selle tema näolt. "Pettis?" kordas Destin üpris üllatunult. Töttöelda polnud ta seda tollest Raina poisist arvanud, aga samas ega ta tüüpi ka ei tundnud.
"Ma ei tea, kui võrd head just, mul pole endal sellist olukorda olnud," mainis Destin esimese asjana. Jah, sest ta polnud kellegiga kunagi niimoodi koos olnud. Ta oli rohkem üheöösuhete tüüpi.
"Aga ehk räägid mulle ennem veidi lähemalt?" küsis poiss siis. Võimalik, et pettis ja võimalik, et mitte, ei andnud just kuigi palju informatsiooni.

Raina kehitas Destini üllatunud ilmse peale õlgu. "Rongis ilmus üks võõras tšikk meie kupeesse ning teatas muuseas, et ta on rase. Ja et Kyle on isa," lausus Raina ning tema sõrmed hakkasid automaatselt kõvemini vastu lauda käima. "Kyle tunnistas, et nad tutvusid ühel peol, aga ta eitas seda, et nende vahel midagi juhtus," lisas näitsik ning ohkas tüdinult. Ta oli kindel, et võib Destinit selles osas usaldada ning ilmselt seetõttu ta otsustaski sellest kõigest praegu rääkida ka. Oli lihtsam, kui keegi veel sellest teadis. Ja äkki oskas poiss talle siiski mingit nõu anda? "Aga, kurat võtaks, see eit on rase ning ta oli nii enesekindel, kui ta teatas, et ta Kyle'iga magas..," lausus neidis ning raputas kergelt pead, püüdes mitte ärrituda, kuna ei tahtnud kogu oma viha lihtsalt Destini peal välja valada.
"Ja tead, mis on kõige toredam? See tüdruk on meie majakaaslane. Ja mu klassiõde," lisas Rain hetke pärast teeseldud rõõmuga, kui oli mõnda aega vaikinud.

Destin kuulas lihtsalt vaikselt, mis Rainal öelda oli, ja turtsatas veidi pahaselt viimase lause peale. "Kuna ma neid kumbagi eriti ei tunne, siis ma ei oska sulle mingit head nõu anda." alustas Destin mõtlikult. Ta polnud toda tüdurkut ilmselt näinudki veel. "Aga võib-olla me peaksime lihtsalt asja kätte võtma ja välja uurima, mis värk on?" jätkas ta siis veidi ägedamalt. "Kui Kyle tõesti on isa, siis sa vähemalt tead kindlalt, mis puust ta on, ja kui see tüdruk valetab, siis pole põhjust Kyle peale kuri olla, eksju?" seletas poiss veidi oma mõtet. Loomulikult ei olnud tal veel halli aimugi, kust ja kuidas nad selle tõe välja peaksid pigistama, aga küll nad selle ka välja jõuavad mõelda. Kaks pead on ikka kaks pead ka veel lisaks kõigele. Võib-olla läheb Destin ja semmib selle rasedaga veidi ja äkki saab midagi täpsemalt teada? Või siis joodavad Kyle maani täis ja kuulavad siis üle. Või panevad veidi seda tõeseeriumit kuskilt turki? Võimalusi jagus.

Raina noogutas mõtlikult ning muigas kergelt, kui pani tähele, et Destin nii ägedalt pakkus välja, et nad võiksid asja kätte võtta ja tõe välja uurida. Nii kena, et poiss kohe oma abi pakkus. Või õigemini ei pakkunud, vaid võttis lihtsalt nii iseenesestmõistetavalt, et nad midagi selles suhtes koos ära võiks teha. Raina jaoks tundusid Destini esialgsed sõnad üsnagi loogilised ka. Kuigi ta pidi tõesti endale meelde tuletama, et nii kaua, kuni miski kindel polnud, ei oleks ta pidanud kellegi peale kuri olema. "Mu esimene mõte oli nõiajookide õpetaja tagant veidi tõeseerumit pihta panna ja see Lexine'il, sellel bitchil, kurgust alla kallata," lausus Gin järgmisel hetkel ning libistas ennast seejärel laualt maha. Kuigi samas paistis Lexine olevat päris tark.. Äkki oleks ta Raina plaani läbi näinud? "Ahjaa, Lexine'il on mingi kutt ka, keegi Ravenclaw'st, Arthur oli vist nimi. Võib-olla saaks temalt ka mingit infot..," lisas näitsik mõtlikult ja sammus esimese ettejuhtuva riiuli juurde, et sealseid raamatuid veidi silmitseda. Lihtsalt selleks, et tegevust oleks.

"Mhm, see on mõledav," noogutas Destin vaadates lauda enda ees. Tal oli endasse ja Rainasse piisavalt usku selle pihta panemiseks küll ja sissejootmine.. Noh, ausalt öeldes poleks see ka tohtinud raske olla. Lexine ju Destinit ei tunne? Destin võib temaga lihtsalt sõbrustama minna ja niimuuseas poetada kasvõi nt ühte kannu seda seeriumit ja siis Lexine pakkuda. Keda see kotib, et mõned veel joovad?
"Mnjaa.. Aga ilmselt oleks kindlam ikka otsesest allikast," arvas Destin mõtlikult. Tõeseerumit oleks tegelikult Kylele ka ju joota saanud?
"Tead mis, ma võiksin ka selle Lexinega sõbrustada, aga kõige kindlam on ikkagi tõeseerium. Nii et kui me selle kätte saame on meil ka tõde samahästi kui käes. Isegi kui Lexine ei lase mul seda endale sisse joota võime me ka ju seda Kyle'ile pakkuda, kui ta endas kindel on pole tal ju midagi karta?" teatas poiss lõpuks. "Ja kui midagi pekki läheb tegeleme sellega hiljem," lisas Inzane pöörates oma pilgu peale seda lõpuks Rainale. Loodetavasti nõiajookite õpetajal on tõeseeriumit.

"Tõeseerumi kättesaamisega ei tohiks tegelikult vist probleemi eriti olla," arvas ka Raina ning kiskus ühe suvalise silma hakanud raamatu riiulist välja, et see enda käes lahti lüüa. Kuigi selle sissejootmine pani neidu veidi mõtlema. Seda pidi tegema kuidagi piisavalt etteaimamatult, et Lexine midagi kahtlustama ei hakkaks. Või Kyle. Raina mõtles hetke, enne kui oma suu uuesti lahti tegi. "Kui ma Kyle'il paluks seda juua, siis see jätaks mulje, nagu ma ei usaldaks teda üldse. Sa ei arva?" lausus Rain ning tõstis oma pilgu raamatult, viies selle Destinile. Kuigi ilmselt jättis üldse kogu see ettevõtmine temast niigi juba täpselt sama mulje? "Ma ei taha olla mingi armukade tüdruksõber, kes näeb luulusid seal, kus neid pole.. Kas ma olen juba praegu selline?" mõtles näitsik valjult ning lehitses raamatud oma käes.

Destin noogutas õrnalt ja raputas siis ülejäänud jutu peale aeglaselt pead. "Ma ausalt öeldes ei oska selles suhtes seisukohta võtta, sõltub täiesti sellest, kuidas tema seda näeb," lausus poiss mõtlikult. "Aga teeme siis nii, et kõige pealt saame selle tõeseeriumi kätte ja siis ma üritan seda Lexine'ile sisse joota, ja kui see ei õnnestu vaatame, mis edasi saab. Me võime sind ju lihtsalt välja jätta. Ma lähen Kyle juurde ja olen ise selle luulude nägija rollis ja sunnin ta seda jooma," pakkus Inzane mõne hetke pärast. Raina oli tema parim sõber, ta ei saanud lubada mingeid selliseid kahtlusi. Gini ise ei pruugigi üldse asjasse siduda enne, kui on näiteks tõesti kindel, et Kyle teda pettis.

"Noh, jah," kehitas Raina õlgu, kui Destini esimesi sõnu kuulis. Tegelikult see vist olenes tõesti täiesti inimesest endast, kuidas ta sellesse suhtus. "See on hea plaan," arvas Raina mõtlikult, kui Destin mainis tõeseerumi kättesaamist ning selle Lexine'ile sisse jootmist. Poisi järgmised sõnad pakkusid aga Rainale veidi nalja ning ta turtsatas. Oma küllaltki elava kujutlusvõimega suutis ta ette kujutada, kuidas see Destini Kyle'i juurde minek täpsemalt välja näeks, ning neiu peas nägi see üsnagi koomiline välja. "Mida ma ilma sinuta teeksin, ausalt?" mõtles Raina valjult ning raputas kergelt pead. Ta lõi raamatu taas sellesse eriti süvenemata kinni ning pani riiulisse. "Millal me nõiajookide õpetaja varudesse sisse murrame?" küsis ta siis poisi arvamust ning kõndis tagasi laua juurde.

Destin naeratas hetke rõõmsalt, kui ta oli suutnud Raina turtsatama panna. Asi juba edenes, eks ole? Ja see oli ainult tore.
"Millal sulle sobib?" küsis poiss kohe vastu. Ta sai oma plaanid selle järgi vabalt paika panna, hetkel tal nagunii veel ühtegi ei olnud. "Me peaksime ilmselt veidi eeltööd ka tegema," lisas ta veel mõtlikult. "Näiteks Longbow tunniplaani sebima," arvas Zane. See küll keeruline olema ei pidanud. Isegi kui nad mingile spetsiaalselt selle õpetaja tunniplaanile sõrmi taha ei saa võivad nad vabalt lihtsalt erinevate klasside tunniplaane vaadata võimidaiganes.

"Mulle sobib iga aeg. Mida kiiremini see probleem lahendatud saab, seda parem," lausus Raina ning ohkas selle peale. Eeltöö tegemise peale neidis noogutas. "Ma võin selle enda peale võtta, ei tohiks eriti raske olla," lisas neiu tunniplaani sebimise kohta. See tähendab, kuskil personali ruumis pidi see ju kindlasti olemas olema? Seega oli ainult vaja sinna sisse saada. "Mis sa arvad, kas Longbow hoiab valmis tehtud jooke oma kabinetis või klassis?" lisas neidis järgmisel hetkel mõtlikult. "Eeldades, et tal üldse seda tõeseerumit on," lisas ta. Kogu ettevõtmine oli üsnagi õnne peale välja minemine, aga üritada tasus ikkagi.

"Hästi," noogutas Destin. "Ma ei tea," kehitas poiss järgmiseks õlgu. Suhteliselt õnne peal jah. "Kõigepealt võiksime näiteks tema kabinetist vaadata. Kui piisavalt aega on, on okey. Ma otsin raamatukogust mõne raamatu, et see tõeseerium ära tunda ja siis saame äkki kabineti läbi otsida ja kui seal ei ole, siis on öösel klassi minemine köki-möki," teatas Inzane. Kui seda tõeseeriumit ei ole, on olukord veidi nutune, aga Destin oli täiesti kindel, et ta suudab Kylest või Lexine'st tõe ka teisiti välja pigistada. Lendab talle peale, sõimab ja kaetab ja kõike muud ja küll siis teada saab, või siis läheb sõbrustab.

"Sobib," noogutas Raina ning sättis ennast uuesti lauale istuma. "Ma tegelen homme selle tunniplaaniga ja otsin su siis üles," teatas neidis ning näppis veidi oma sõrmes olevaid sõrmuseid. "Ma loodan, et tal on seda jooki. Siis oleks lõpuks kõik selge," lisas Rain. Ja olgugi, et ta ei tahtnud olla mingi armukade ja kahtlustav tüdruksõber, tahtis ta ikkagi tõeseerumit kasutada, et endas täiesti kindel olla. Ta otsustas enne mitte oma pead rohkem vaevata, kuni lõpuks tõde päevavalgele tuleb. Siis vaatab edasi, mis saama hakkab.
"Kas ma segasin enne mingit tähtsat vestlust, selle gryffindorlasega?" küsis Raina järgmisel hetkel. Täpselt nii lihtsalt see teemamuutus tema puhul käiski. "Sest tundus päris tähtis teema olevat," lisas ta muiates. Nüüd, kui ta enda mure oli ära saanud rääkida, meenus talle kogu eelnev olukord ning ta otsustas Destini käest veidi selle kohta uurida. Uudishimulik nagu ta oli.

Destin noogutas taas. Võib-olla annaks tegelikult kusakilt mujalt ka tõeseeriumit saada, kui väga vaja aga.. See tõotas olla selline üpris keeruline ja kahtlane ülesanne.
Teemavahetus tõi ka Zane huulile tahtmatult uuesti muige. "Tema jaoks oli küll tähtis vist," kehitas poiss õlgu. "Ausalt öeldes ma olin suhteliselt üllatunud, kui ta mu lauda istus ja sellest juttu tegi. Ma pole temaga kunagi varem rääkinud," tunnistas Zane. "Huvitav kust talle üldse see mõte tuli?" mõtles slytherinalne valjult. Sealt, et Destin nii ilmselgelt kõver oli?

Raina muie püsis ka endiselt tema huulil. See, millele ta vahele oli seganud, oli tõesti tüdruku jaoks tähtis tundunud. Poisi mõtte peale kehitas näitsik õlgu, ta ei osanud isegi ühtegi teooriat praegu välja pakkuda. "Päris huvitav, et üks gryffindorlane tuleb slytherinlase käest nõu küsima," pidi neiu siiski hetke möödudes mainima. Ta oli arvanud, et Destin tundis vähemalt Keirat või midagi, aga kuna poiss just mainis, et ta esimest korda oli neiuga rääkinud, tundus see Rainale veelgi veidram. Aga noh, vähemalt oli tüdruk nõu saanud ja paistis, et poisil polnud ka nõu andmise vastu midagi. "Kahju, et ma ta minema hirmutasin," lisas Raina hetke pärast veidi mõtlikult, kuigi ka see pakkus talle veidi nalja.

"Eks ole," nõustus Destin noogutades ja nõjatus uuesti lauale veidi lähemale. Ta oli juba mõnda aega selle kõva tooli seljatoe otsas aelanud, selg hakkaks veidi kangeks muutuma. "Ju sa meeldisid talle," lausus Zane nii muuseas. Tundus loogiline ju, võimis? "Aga ega tal vist rohkem midagi ikka rääkida polnud," lisas poiss mõne hetke pärast. Vähemalt temal ei tulnud hetkel kuigi palju rohkem asju pähe, mida tüdruk selle teemaga seoses veel küsida oleks võinud. Kes on kooli kõige suuremad homofoobid? Võib-olla tegelikult isegi.

Ka nüüd kuuldu lõbustas Rainat veidi. "Mina? Talle?" muigas neidis ning kergitas kulmu. See muuseas toon, millega Destin seda öelnud oli, pani neiu tõesti hetkeks üllatuma. Aga noh, kui järele mõelda, siis võis Keira punastamisest ja käitumisest seda isegi ehk järeldada ning võib-olla polekski Raina pidanud selle peale nii väga üllatunud olema. Kuigi tegelikult oli see kõigest lihtsalt oletus. "Tore teada, et kui mul Kyle'iga midagi välja ei peaks tulema, siis on mul veel naiste hulgas ka lööki," pidi Raina selle kuidagi enda jaoks naljaks pöörama ning ta muigas õrnalt. Kuigi mõte Kyle'iga lahku minemisest, viis neiu mõtted jälle Lexine'i jamale. Destini viimaste sõnade peale noogutas neidis ka aeglaselt. Ega Raina ei olnudki neiule eriti võimalust andnud midagi veel lisada. Aga noh, kui tõesti vaja, saab ta ju Destini millalgi uuesti üles otsida, võinii.

"Muidugi, miks mitte? Kui ma gei ei oleks siis mulle sa küll meeldiskid," oli Destin kindel. Ta oli Rainat alati üheks Sigatüüka kõige ilusamaks tüdurkuks pidanud, kui aus olla. Võib-olla selle pärast, et talle tõesti meeldis Raina stiil? Kes teab. Võib-olla rääkis ta ka hetkel veidi liiga avameelselt, aga ise ta parasjagu piinlikust küll ei tundnud.
Zane muigas majakaaslase järgmise lause peale taas ning noogutas rõõmsalt. "Mis sa jõuludeks said?" vahetas poiss hetke pärast ise teemat. See võis tunduda üpris lambisena, aga üks pilk nendele kolmele raamatule laual tuletas talle meelde Missyt ja seda, et Raina veel ei teadnudki, et ta endale jõuludeks linnu saanud oli.