Maniakk viiuliga teine osa(wut? mul pole viilit ja Sam pole enam manikak)

OT:Hille

SAm oli tulnud põhjatorni. Jälle. Ilma nähtamatukstegevamantlita. See oli ära kulunud ja ei viitsinud uut tellida. who cares?SAmil oli aga seekord kaasas küünlad, tikud, joonistusblokk ja pliiatisid, niiet ta istus äärepeale, hakkas joonistama ja küünlad polnud tal kustus.

Ravenclaw'i puhketuba ei asunud põhjatornist just eriti kaugel, just seepärast meeldis Lena'le aeg-ajalt tornis käia. Seal oli rahu ja vaikus reeglina alati garanteeritud, sest koht oli õpilastele keelatud ning õpetajaid kohtas seal ka seetõttu harva. Ka täna oli neiu otsustanud torni minna. Väljas oli juba pime, seega ei olnud neiul tahtmist päris välja jalutama minna. Aga värske õhk oleks olnud meeldiv ning tornis seda leidus. Jõudes sihtkohta pidi neidis aga pettuma, sest keegi juba oli seal. Küünlad ja puha. Ta ei tundnud kohalolijat siiski pimedas ära ning Lena otsustas esialgu temast mitte välja teha. Tornis oli ruumi mitmele inimesele. Dia kõndis torni piirde poole, möödudes Sam'ist.

Sam siiski märkas tüüpi,,MIda sina siit tahad?''küsis ta,,Mul on juba niigi sinusugustest kõrini, juba neljas sellel nädalal!''Sam oli ektratõrjuv ja ta needis end, et nuga oli tal puhketoas. Eks tuli edasi lasta segajal enda asju teha.

Zoey oli puhketoas mõnusalt toolis istunud ja raamatut lugenud kuni talle tuli äkki imelik tung kuud näha.Ja mitte ainult kuud, vaid ronida põhjatorni veel kah.Alguses proovis neiu sellest mitte välja teha aga kohe ei saanud teisiti.Tüdruk pani siis raamatu käest ja läks.
Ta astus torni ja märkas seal kahte inimest.Z jäi korra uksel toppama aga otsustas siis siiski minna.Tung käskis noh.Ta kõndis piirde juurde ja vaatas kuud.Zo'd oli alati öö ja kuu paelnunud.

"Mis sul viga on? Ma ei sega sind ju," lausus Lena, kui too inimene järsku rääkima hakkas. Neiu polnud tõesti kellelegi tüliks, torn polnud kuigi privaatne koht. Kui too kutt oleks tahtnud päris vaikust, oleks ta pidanud otsima endale mõne väikse toa lossi sügavustest ning ennast sinna lukustama. Lena suunas kutile ühe põlgava pilgu ning kõndis siis torni piirdeni. Ja alles siis märkas ta, et keegi oli seal ka. Millal too tüdruk veel torni oli saabunud?

Vell segajaid,,Kui te siin olete, siis vaikselt''lausus Sam,,Ma pole loll ja kui selline rahvavool siia tuleb, siis kindlasti ajab see dire ülesse. Ta on imselt lõpetanud kasside ülikooli, et nii terava nägemise ja kuulmisega on, ja kahjuks on üks parimaid teid tema kabinetist mõõda''Sam vihkas seltsi.

"Kardad direktrissi tõesti nii väga?" üritas Lena pilkav olla. Ta pööras korraks piirdele selja, et Sam'i poole vaadata. Nüüd küünlavalguses tundis ta kuti ära. Slytherinlane, Lena'st vanem. Too kutt, kelle kohta igasuguseid hulle jutte ringi liikus. "Ole siis vait parem," soovitas neidis.

Zoey heitis pahase pilgu kuti poole.Kui tahab vaikust olgu ise vait.Ta pani käed piirdele ja pea nendele.Zo vaatas edasi kuud.Tema igatahes ennast sellest poisis häirida ei lase.

Sam süvenes joonistusse. Seal oli kujutatud üksikut kuupoole uluvat hunti. Kesiganes seda vaatas, kui vähegi mõistust, oli pildist selge, et Sam on kurb. Niiet Sam ei tahtnud et seda pilti nähtaks. Ka Sam vaatas üles kuupoole. Oleks olnud animaag, oleks metsas kuupoole ulunud ja enda pisaraid valanud hundina. HUnt. Maailma kõige parim loom.

Sam vist oli otsustanud vait jääda. Lena arvas nii, sest poiss paistis hetke pärast süvenevat oma tegemistesse. Lena ei tahtnud teda häirida, seepärast ei uurinud ta lähemalt, millega kutt tegeles. Ta keeras talle hoopis selja, jäädes näoga vaate poole. Õhtul oli tornis palju ilusam, kui päeval.

Oli ja, Sam kõhis natuke. Vaikselt, aga nojah. Vastik kõha. Sam ei mäletanud eelmisest õhtust mitte midagi, nieit ta pidi siia tulema. Sest Sam ei mäletanud sittagi, ta ei teadnud, et eelmine õhtu oli ta siin kedagi terroriseerinud. EI, sittagi ei mäleta. Sest mäluauk kaasneb hullolemisega. Sam sai joonistuse valmis ja pani selle maha. Kogemata nii, et igaüks oleks võinud seda näha. Nüüd hakkas Sam joonistama jooksvat hunti.

Z pööras korra pead ja nägi pilti."Täiega hästi joonistad!"kiitis tüdruk.Ta pööras end näoga kuti poole.

Lena vaatas mõnda aega vaadet ning nautis värskes õhus viibimist. Mõne hetke pärast otsustas ta aga, et ei viitsi rohkem seal seista. Ta lükkas ennast torni piirdest eemale ning astus sammu seina poole. Siis aga märkas ta endast umbes meetri kaugusel joonistust. Et siis joonistamisega oli Sam tegelenud. Neiu vaatas hetke joonistust. "Päris kena," mainis Dia, oletades et Sam sai aru, millest neiu rääkis.

,,See pole midagi''pomises Sam ja hoidis pisaraid tagasi. Ta pidi enda kilbi säilitama, ta ei suutnud enam tüdrukutega olla. Ta ei suutnud enam kellegiga olla, kuid alati ta juhtus kellegiga kokku.

"See on midagi.Sul on annet"ütles Zoey ja pööras ringi.Paistis, etcpoisip pole tujuvkellekiga rääkida.Zo läks vanasse asendisse ja jälgis ööd oma ümber.

Lena vaatas poisi näo poole. "Kuule, mis sul juhtus?" küsis neiu, kui märkas, et kutt vaevaliselt püüdis end tagasi hoida. Paistis, et Sam'il oli midagi juhtunud. Neiu ei küsinud seda selleks, et oma nina teiste asjadesse toppida, vaid selleks, et äkki ta saab aidata, võinii.

Sam koristas paberi ära. Ja hakkas sinna taha kirjutama. Kirjutama Anabelile, iseasi oli see, kas kiri kunagi tüdrukuni jõuab. Sam lootis ainult, et teised ei vaata. Sam hoidis taaskord enda pisaraid tagasi. Sam kirjutas kirjas, kuidas ta kahetseb jne. Ainult paar lauset olid Samil veel kirjutatud.

"Heaküll, kui sa mind ignoreerid..," kehitas Lena õlgu ning suundus teise seina äärde. Hetke pärast istus neidis maha. Sealt paistis ka vaade üle piirde, ainult et näha oli kõigest tumedat taevast. Aga neiu viiski oma pilgu sellele.

Sam ei saanud vastata midagi. Tema asi oli see ju ikkagi. Mitte keegi teine ei tahtnud teada, et Sam on nagu muna: Kasutab ülbust enda kilbina ja nõrkust hoiab enda sees. Muidu oleks ju võinud olla Sam avatud ja lahke poiss, aga ta ajalugu oli liiga valus. Sam suutis vaevu pisaraid tagasihoida. Need neidised meenutasid niiväga Sami armastatuid, ja samas ei saanud neid usaldada, ja eelmisel õhtul võis olla Sam midagi kohutavat teinud, ja mis siis saab, kui Sam on neile reaalseks ohuallikaks?

Zoey uuris edasi kuud.Ta pööras korra ringi, et juttu alustada aga teised paistsid oma asjadega ametis opevat.Sellegipoolest istus Zo teise neiu kõrvale.

OT:Zoey,said sõnumi kätte?

Tegelikult Lena küll mingi tegevusega ametis polnud. Ta lihtsalt vaatas taevast. Oli üritanud Sam'iga rääkida, aga see oli sama nagu rääkida seinaga. Ta ei pööranud pilku taevalt, kui märkas, et piirde ääres olnud tüdruk kuskile tema kõrvale istus. Sellegi poolest hetke pärast Lena naeratas kergelt talle. Vähemalt neiu tundus olevat normaalne, võinii. Kuigi Lena esialgu rääkima millestki ei hakanud.

Sam kirjutas edasi, vaatamata üles. Ta silmist langes 1 pisar, aga õnnex ei olnud seda nähagi. Nüüd pidi teisi tagasisuruma, niiet Sam pilgutas silmi. Pisarate väljavoolamisevajadus veidi kahanes, sest poiss oskas enda pisaraid varjata. Pidi oskama, sest Sami sees oli juba aastaid midagi surnud. Ja see tegigi ta selliseks, nagu ta on. Kahtlane eksole. Paberileht aga ootamatu tuulega läks keset torni,,Ei''lausus Sam paaniliselt, aga leht oli juba läinud teiselepoole torni. Otse tüdrukute juurde. fuckfuckfuck

Ot:Jah
"Hei!"otsustas Zoey vestlust alustada.Ta libistas käe korra läbi juuste.Siis asetas ta need oma sülle.

,,Tere''lausus Sam. Paha lugu, ta ei saanud joosta tüdrukute juurde selle tähtsa joonistuse pärast.