Albus E. Nox'i matused

Minerva noogutas ning tegi väikse käeliigutuse, näitamaks Pomona'le, et ta võib ette astuda ning rääkida. Ise võttis Minerva istet.

Pomona tuli ettevaatlikult ette ja lausus:''Lisaks oli härra Nox silmapaistev tunnis ja ta maine oleks võinud säilida veel mitukümmet aastat kui ta elutee ei oleks nii lühike olnud''Pomona oli õelnud kõik mis tal õelda oli ja ta läks oma kohale

Isis'el ei olenud midagi öelda ja ilmselt ka mitte Esmel kes lihtsalt tema õlanajal nuuksus.

Minerva noogutas lühidalt, mis oli märguandeks kuuele musta riietatud mehele, kes selle peale kirstu maast üles tõstsid ning valmis kaevatud auku õrnalt asetasid. Järgmisel hetkel viibutas Minerva oma võlukeppi ning mullakuhi langes kirstu kaane peale, moodustades tasase maapinna. Seejärel võlus ta välja uhke lilledest pärja, mille ta maapinnale, sinna tekkinud hauakivi kõrvale asetas. Kogu selle tegevuse taustaks oli kosta sügavalt metsast mingit imelist muusikat, mille viljelejaid näha polnud.