Jalutamas

"Peegli ees oleks seda parem teha," arvas Riley. Siis näeks ikka tulemust ka. Muidu muudab Icy ju niisama oma välimust, ise nägemata, võimis. J tüdines pikali olemisest ära, kuigi voodi oli mugav, ning tõusis istuma. Ta viskas oma käes oleva amuleti voodile ning tõusis püsti.

"Kuule, kell on suht palju, ma arvan et jään siia magama, igastahes.. sa võid ka ju jääda."
Icy käis väikses vannitoas ja köögikeses kus ta tõi endale ja rileyle jäätised.

"Ma ütlesin, et ma ei jää," lausus Riley veendunult. J kohe kindlasti polnud sellise sõbralikkusega harjunud ning ta ei tahtnud, et Icy arvaks, et nendest nüüd nii lihtsalt sõbrannad saidki. Või midagi sellist. Siiski ei kavatsenud ta veel ära ka minna ning kui Icy koos jäätistega tagasi tuli, võttis neiu oma jäätise isegi tänades vastu. Jäätis oli üks asi, millest J kunagi ära ei öelnud.

Icy noogutas. Ta mõistis et see pole nii kerge. Ta hakkas isuga oma jäätis sööma ja tõi veel veidi apelsini tükke peale puistamiseks. "Kas tead, siit saab igahetk seda mida tahad.. ma olen siit lausa "Potteri" mantli saanud, ausalt." sõnas Icy ning viskas end uuesti pikali.

Riley sõi ka mõnda aega vaikides oma jäätist. See oli hea ning J polnud pikka aega jäätist söönud. "Võimas tuba siis," arvas J, kui Icy sõnu kuulis. "Sa käid tihti siin?" küsis Riley natukese aja pärast, et veidigi omalt poolt mingit vestlust arendada.

Icy kehitas õlgu. "Vahest ikka, aga sa oled esimene kes satub minuga koos siia. Kusjuures, sa tead mis eelmine pühap toimus? Üks tüüp meie magamistoast leidis et mind pole janoh, mind leiti siit üles igastahes see karistus.. vastik lihtsalt. Griffindolasega midagi teha. Aganoh, sellel järel olen ma viimasel ajal ust sulenud." Icy peatus. Enamvähem oli ta unine.

"Gryffindorlasega?" Riley pööritas silmi ning sõi oma jäätist. "Sa ütlesid ennem, et see uks ei käi lukku," lausus J hetke pärast, küsivalt Icy poole vaadates. Oli neiu valetanud, või oli Riley praegu millestki valesti aru saanud?

"No vaata, ma unustasin ukse lahti ning mind leiti üles, ja karistuseks oli gryffindolasega trofeesi nühkida, võlukuntstita" Icy põtkis jalgadega vastu seina.

Riley kehitas õlgu, olles ilmselgelt rahulolev. Alati oli mingi hea kahjurõõmu tunne, kui teistel halvasti läks. Riley ei saanud sinna midagi parata, et ta nii tundis. "See oli su enda süü," lausus ta ning sõi veel oma jäätist.

"Eks ta oligi" nõustus Icy ning hakkas uurima Rawenclawi amulettikest aknalaual. Ta mõtiskles veidi ning siis sõnas. "Kusjuures, ma kavatsen homme õhtu veel siia tulla, kui tahad tule ka. Kui jõuad ennem siis käi ukse ees 3 x ning soovi midagi.. " Icy Viis jäätisekausi kööki ning asus ukse poole minema. "Ma lähen, homme jälle?" küsis ta ning vajutas käe lingile.

Riley ainult kehitas õlgu, midagi homse suhtes lubamata. Miks ta oleks pidanud homme jälle siia tulema? Tema ja Icy polnud sõbrad. Vähemalt J arvas nii. Aga kui tal just midagi muud teha pole, siis kes teab, äkki tekib tal ikkagi tahtmine jälle kokku saada.. Seega Riley ei öelnud midagi, viipas ainult Icy'le, kui too minema otsustas minna.

Crisselle viipas hüvastijätuks ning väljus uksest. Ta otsustas minna ikkagi oma magamistuppa. Kesteab , äkki unustab uuesti ukse lahti.

Riley sõi rahulikult oma jäätist edasi ning kui see otsa sai, lahkus ka tema üsna pea tarvilikust toast. Nagu varem mainitud, sinna ööseks ei kavatsenud ta niikuinii jääda, olenemata sellest, et Icy oli minema läinud.

*Hommikul.

Icy oli äsja söömast tulnud. Tegelikult soovis ta veidi lennata.
Ta astus tarvilikku tuppa ning tõi sealt oma piksenoole.