Köögis söömas

Vanessa kõditas pirni ning uks avanes kääksatusega. Trobikond majahaldjaid tuli tema ette.
vanessa palus endale pudeli võiõlut ja tüki kooki. Ta kugistas need meeleheaga alla ja tänas haldjaid.

Isis lendas näljasena kööki. Mitte küll nii otseselt, kui see öeldud sai, ta siiski kasutas omi jalgu, kuid ta suutis uksest sisse ronides ninali lennata. Kümmekond majahaldjat püüdsid tüdrukut kohe püsti aitada, kuid tegid asja veel hullemaks. "Yaah, kebige minema." uratas Isis lõpuks ja ajas end väärikalt püsti ja kloppis puhtamaks oma musta seeliku, mis tegelikult polnud üldse mustaks saanud, sest köögipõradat nühiti suure armastuse ja hoolega.
"Ma tahan jäätist." teatas tüdruk siis ühele suvalisele majahaldjale kes seda kohe tooma tõttas. Isis istus keset põrandat maha, hoolimata sellest, et osa majahaldjaid teda pisut kummaliselt vaatasid. Peagi avastas tüdruk ka, et tema ja haldjad ei ole ainsad köögis viibjad. Seal oli veel mingi plika, keda Isis kunagi näinud oli. Võib-olla puhketoas, võib-olla suures saalis. Vahet polnud, tal ei olnud hiilgav mälu.

Vanessa silmitses sisseastunut. Jah. Ta oli teda näinud. "Hei!" sõnas Vanessa ning tellis veel ühe võiõlle.

OT: See kõlas nagu ma oleks joodik

Saanud kätte oma jäätise torkas Isis selle sisse ühe lusika, mis talle samuti antud oli. Kuna jäätis oli üpris külm ja Isis suutis lusika sellesse päris sügavale suruda väänas ta lusika peaaegu kahe korra. Saamata aru, kas võõras, või siis mitte nii võõras tüdruk, ütles hei talle, või kustus mingit majahaldjat otsustas Isis suu kinni hoida. Kurat teab, osad hakkasid räuskama, kui ta millestki valesti aru sai.
Tüdruk ajas end uuesti püsti ja jalutas üle köögi ühe ahju juurde ning toppis oma jäätise mõneks hetkeks ühte tühja katlasse, et see tule kohal pehmemaks sulaks.

"Äkki sa vastad?Ma ei räägi ju ometi seinaga." üritas Vanessa uuesti. Ta võttis lonksu oma õlust-

"Aga miks mitte seinaga? Seinaga on väga tore rääkida, tead. Ma teen seda suurema osa ajast." lausus Isis võttes oma jäätise uuesti katlast välja. See oli märkimisväärselt pehmemaks sulanud. Tüdruk sai oma lusika selle seest kätte ning väänas selle uuesti enam-vähem sirgeks. Igatahes sai ta sellega nüüd süüa.
Jäätise kauss pihus, pisut kõver lusikas peos jalutas Isis nüüd tagasi üle köögi. Seekord selle võõras-või-mitte-võõras tüdruku juurde ja jätkas siis oma juttu. "Seinad on palju paremad kuulajad kui suurem osa inimestest."

"Juhtub" naeris Ily. "Aga mulle meeldib inimesi uurida. Pealeselle .. kas ma pole sind mitte näinud?"

Isis oli just ühe suutäie jäätist võtnud. Seda aeglaselt natuides läks natuke aega, enne kui ta vastas. "Ilmselt juhtus see kunagi suures saalis või puhketoas." seiranud ühte haldjat nii pikalt, et sellel imelik hakkas vaatas tüdruk lõpuks uuesti jutukaaslase poole. "Gryffindori puhketoas." täpsustas Isis ennast. Oletame, et sellel võõras-või-mitte tüdrukul oli mingigi koolivormi juurde kuuluv riietusese seljas. Näiteks punane T-särk kooli või Gryffindori vapiga, selle pärast et Isis'e mälu ei ole nii hea, et ta niisama kõik suvalised majakaaslased ära tunneks.

"Tõesti." vastas Ily. "Mis su nimi on? Ma olen Ily Vanessa, kutsu kuidas tahad." pasundas ta välja nii et majahaldjas ta kõrval ümber kukkus

Isis naksutas kergelt keelt. "Tead, kui mõni neist südamerabanduse saab, siis võid sa hommikusöögiga hüvasti jätta." rääkis ta. "Ma olen Isis. Kutsuda võid Nigraks või hulluks, kuidas soovid." lausus ta siis ka rõõmsalt vastuseks, süües edasi oma jäätist, mis hakkas vaikselt juba päris ära sulama. "Too mulle ka võiõlu." käskis ta siis järsult ühte majahaldjat, kes kergelt võpatas ning kohe minema vudis. See jäätis oli võib-olla siiski liiga külm, võiõlu teeks seest jälle soojaks.

Ily noogutas. Tal ei tulnud midagi pähe. Ta klõbistas jalgu ning mõtles.

OT. ei viitsi kassusse logida

Saanud kätte oma võiõlu naeratas Isis laialt majahaldjale, et korvata oma süüd äkilisuse pärast. Leidnud kuskilt ühe enam-vähem mitte kokkukukkumise äärel oleva tooli, istus tüdruk sellele ning asetas jäätise kausi oma põlvedele, kuniks ta võiõlu lahti muukis ning sellest siis lonksu võttis. Maitses täitsa nagu päris, mis see ka kahtlemata oli. Oleks võinud proovida seda ka soojaks teha, äkki oleks veel parem olnud.

"Kuule, sina, jah sina" käsutas Ily majahaldjat. "Too mulle üks šokolaadi puistega jätss". Hirmunud näoga majahaldjas pobises midagi ja siis saabuski ta jäts. Ta lõi lusika sisse ja asus sööma. Hetke pärast tõmbas ta näost hapuks. "Tundlikud hambad" tõi ta põhjenduseks.

Isis kõigutas end ebamääraselt oma toolil majakaaslasest ja hirmunud haldjast välja tegemata. Joonud mõnda aega nii oma võiõlu unustas tüdruk peagi jäätise kausi, kuigi ta jalad olid külma pinna vastus juba tumaks muutumas. Kaus kukkus maha kaheks tükiks. Kohe tormas kohale üks majahaldjas, kuid tüdruk tõrjus ta eemale ja andis majahaldjale tühja võiõlle pudeli ning tõmbas seejärel välja oma võlukepi, et kauss ära parandada.

Ily andis oma pudelid majahaldjatele ja sõi oma jäätist. "Mis muidu" küsis ta Nigra käest


OT: Ma ei viitsi oma vanasse kassuse

"Mis mõttes mis muidu?" sattus Isis esimese raksuga segatusse, kui ta oma jäätist maast koristas ja kausi ühele majahaldjale andis ning tollele siis ültes, et ta tahab ka ahjukana. Soovitatavalt ainult rinnaliha. Talle ei meeldinud eriti kanakoivad ega ka tiivad.

OT: Sa ei pea seda iga jumala kord ütlema.

"No, üüeüldiselt" küsis Ily. Ta võttis bouillabasse't ning andis tühja jäätisekausi majahaldjale.

OT:jah

"Üleüldiselt läheb kahtlaselt, nagu alati." arvas Isis. Mida muud ta ikka ütlema oleks pidanud? Kanaga läks kusjuures päris kiiresti. Rinnafilee ohtrate maitseainetega oli ilmselt lõunasöögist üle jäänud, nii et tüdruk ei pidanud ootama, kuni majahaldjad kana küpsetamisega tegelenud oleksid. Liha oli enne ka ilmselt kuskil marinaadis olnud, kuna linnuliha ei olnud tavapäraselt pooltki nii mahlane, kui see, mida Isis nüüd sööma hakkas. Lihast tilkus vedelikku kaussi, kus olid ülejäänud tükid. Tüdruk imestas, et ta kunagi ühegi söögikorra ajal midagi sellist saanud polnud.

"normaalne." sõnas Ily ja põrnitses lage.

OT: Äkki sa püüaksid natuke pikemalt kirjutada?

Isis'e suuümbrus oli peagi mahlase liha tõttu kergelt pruunikas, kuid ta ei kavatsenud seda ära pühkida enne, kui kogu kraam söödud saab, kuna muidu oleks ta olnud sunnitud vahetpidamata seda koguaeg varrukaga pühkima. Ja varrukat tal tegelikult hetkel võtta ei olnud, kuna alussärkidel neid teadupärast ei ole, ning mõne pikemate käistega pluusi toomine lihtsalt selle jaoks, et ta oma suud pühkida saaks oleks mõtetu olnud. Muidugi oleks võinud ka paberit võtta, aga see on puhas paberi raiskamine.

OT: Ahjaa.. [size 10]

Ily kiigutas jalgu. Ta soovis nagu millesti rääkida, aga ei tea millest. Ta ronis aknalauale ning silmitses valget
maad. Järv oli jääs ning peksja paju ei liikunud. Ta vaatas veidi veel ning siis ta pööras pea tagasi.

Bouillabasse oli märkamatult koos kausiga tema käest lennanud ning nüüd vedelesid killud maas. 7 Haldjat
hakkasid kohe koristama kui Ily õlgu kehitas. Ta ongi kohmakas. Ta kõht oli saanud täis ning ta vaatas uuesti õue. Hagridi onni ees oli suur- suur tüüp, vist hiiglane. Igastahes oli tal käes suur nui.
Ily vaatas uuesti Isise poole. Ta muigas selle peale, et tollel oli suu nagu šokolaadi kook. [/size]

Mõne aja pärast sai Isis'el liha otsa, ja tüdruk ise oli ka kurguauguni täis. Ta haigutas kergelt ning tõusis püsti, andes kausi ühele majahaldjale ning palus siis teiselt midagi millega suut pühkida. Peagi ta ka ühe rätiku sai. Suu puhtaks teinud vaatas ta korra Vanessa poole, kus majahaldjad mingit laga koristasid ning kulges siis aeglaselt ukse poole ja peagi sealt välja, et kuskile magama eerata. Võib-olla viib tee ta Gryffindori puhketuppa, võib-olla mitte.

"Head ööd" sõnas Vanessa ning väljus tema järel, jätmas majahaljad oma laga koristama.
Tema, suundus tarviliku toa poole.. sinna võibolla isegi magama.