Järve ääres

Chanelle oli otsustanud pärast õhtusööki jalutama minna. Ta oli umbes poole tunni jooksul käinud ära Siganurmes, kirja saatmas, ning nüüd oli ta jõudud tagasi kooli alale, suundudes järve poole. Neiu jalutas aeglaselt, nautides seda pimedust ja vaikust, mis teda ümbritses, kuna kell oli päris palju. Mõnikord oli tore lihtsalt üksi olla ning oma mõtteid mõelda.

OT: CeCe.

Cecilie oli niisama järve äärde jalutanud, seal lossis passimisest hakkas tal igav ja samas ta soovis hingata veidikene värsket õhku ka. Nii ta siis jalutas siin mõõda järve kallast nüüd.

Chanel oli juba päris kaua jalutanud, seega jäi ta natukese aja pärast hetkeks seisma, vahelduse mõttes. Ta vaatas ringi ning märkas järve ääres veel liikumist, kuid kuna oli pime, siis ei tundnud ta CeCe't kohe ära.

Cecilie kõndis aina edasi ja siis märkas eemal kedagi seisma kuna oli väljas liiga pime siis ta ei saanud aru, kes ta on täpselt. Kui läheme jõudis selle isikule, siis ta sai aru. "Oh, Hey Chanel," lausus CeCe muigega kui oli jõudnud Chanelle'le suhteliselt lähedale.

Chanele märkas, kuidas keegi tema poole kõndis ning kui kogu lähemale jõudis, tundis ka tema CeCe ära. "Hei," lausus Chanelle naeratades. Ta polnud CeCe't lossi peal ammu kohanud, kuigi nad olid majakaaslased. "Käisid ka jalutamas?" uuris Chanelle jutujätkuks.

Ega ka CeCe polnud Chanel'i ammu kooli peal kohanud. "Mhm, ma tahtsin lihtsalt veidikene värsket õhku hingata ja samas polnud midagi paremat ka teha," lausus Cecilie naeratades.

Icy saabus Järve juurde. Ta märkas seal oma sõpra, CeCet. "Ohh, sauu.." sõnas ta talle ning naeratas.

Chanelle noogutas CeCe vastuse peale. Kui ta kellegi võõra häält kuulis, pööras Chanel oma pilgu CeCe'lt, et näha, kes veel järve äärde oli tulnud. Paistis, et too võõras tüdruk oli Cecilie sõber. Chanelle teda ei tundnud.

Icy märkas tüdrukut kes rääkis Cecega. "Oh, hei." vastas ta. Talle tundus et on lõpuks leidnud normaalsed gryffindorlased.

"Em, hei, Icy," lausus Cecilie Bella'le vastu ning põõras oma pea tema poole. Ega teab kui suured sõbrad nad veel polnud. Nad mingil määral teadisid üksteist, olid vaid paar korda siin ja seal kohtunud.

"Hei," lausus Chanelle samuti, kui võõras tüdruk teda tervitas. "Chanelle," lausus ta oma nime ka, sest ta arvas, et tüdruk ei teadnud seda.

"Hei. Ma olen Icy." vastas Icy ning naeratas.