Gloomy Café

Gloomy Café aka Hämar Kohvik asub Diagoni Põiktänava lähedal. Sa pead vaid enne, kui Põiktänav lõppeb, keerama kahe maja vahelt ühte kõrvaltänavasse, mööda seda veidi kõndima ja siis näed sa paremal pool teed treppi, mis viib sind vanaaegse raske ukseni, millel on vana ja roostes koputi.

Selle kohviku nurgas istus Demetri Hunter ja põrnitses Jamie Evans´ile ilmselge halvakspanuga otsa. Naise ilme oli, aga täiuslik kombinatsioon lõbustatusest ja mõistmisest ja peale seda, kui ta mõnda aega poissi vastu põrnitses, küsis ta noormehelt, mida too omale tellida soovib. "Sa ei pea mulle midagi tellima," teatas Demetri vaikselt, kuid Jamie vaid muigas ja poiss mõistis, et arvatavasti ei jää tal midagi muud üle, kui öelda Jamie´le, et ta ütleks sellele äärmiselt nägusale ja noorele baaridaamile, et ta tahab lihtsalt võiõlut. Seda poiss ka tegi ja jälgis, kuidas ta endine õpetaja ja praegune ametlik hooldaja end püsti ajas, baarileti äärde kõndis ja kassas ksks võiõlu tellis.

Peale mõnda minutit ja nelja sirpi hiljem naasis Jamie kahe võiõluga ja istus Demetri vastas maha. Ta jälgis noormeest, kes trummeldas sõrmedega vana puidust laua vastu ja jälgis varje, mis aeglaselt sulav küünal ta näole heitis. "Niisiis, sa pead mulle lubama, et sa ei lähe enam luba küsimatta koolist minema, sa oled siiski alaealine ja ma saan aru, et sa oled aastaid oma õega kahekesi elanud, aga nüüd vastutan teie ees mina ja ma ei taha sind taaskord Londoni pealt hulkumas leida," ütles Jamie tõsiselt ja võttis lonksu oma võiõlust, "sa peaksid üleüldse koolis olema, ma viin su ilmumisega hiljem sinna."


OT: Kellele iganes.

Kuhugi Diagoni Põiktänava lähedusse oli sattunud ka Sydney, kellel koolis igav hakkas ja kes sellepärast sealt ka jalga laskis. Nüüd, pärast paaritunnist linna peal ringi kondamist, oli neidis sattunud kuhugi kahtlasesse kohta, kus ta päris kindlasti varem käinud ei olnud. Ning ausalt öeldes oli Syd päris hirmul, sest sel hetkel polnud tänav ka ilmastikuolude tõttu kuigi valgustatud. Nii pidi ta kuuldavale tooma kiljatuse, kui keegi kuskilt nurga tagant tormates tuli ja Sydney'ga kokku põrkas. Hetke pärast sai tüdruk aru, et temaga kokku jooksnud inimene oli ei keegi muu kui Catherine. Naine oli mingil põhjusel fantastilises tujus, kuid Syd'i kohta, eriti pärast seda vahejuhtumit, seda öelda ei saanud. "Oh, tere Syd!" ütles Cathy rõõmsameelselt. Sydney ei saanud sõnagi suust ning vahtis heledajuukselist noort naist õudust täis pilgul. "Ole nüüd, ma ei ehmatanud sind ju nii palju," oli Cat kindel, kuid Syd ei vastanud ikka midagi. Siis vaatas Catherine enda ümber ringi. Nagu Sydney'gi, polnud ka tema päris kindel, kus nad olid, sest tal polnud ju plaan sinna seisma jääda. Aga kui nad juba Syd'iga kokku said, siis tuli midagi koos teha. Sellepärast võttis Cathy Sydney käest kinni ja vedas ta endaga alla trepist, mille kõrval nad seisid. Siis olid nad mingi ukseni jõudnud. Ja siis astusid nad juba sellest uksest sisse, Syd endiselt üsna dramaatilise näoga.

Demetri ja Jamie olid parasjagu tulisesse vaidlusesse sattunud, kui Sydney ja Cahty sisse astusid. Esialgu ei pannud ei Jamie ega Demetri tähele uusi saabujaid ja vaatamata sellele, et nad vaidlesid vaikselt, olid paari üksiku maaaluses kohvikus istuja pilgud neile suunatud, sest kummagi osapoole hääled olid nii mürgised. Just hetkel, kui Jamie hakkas Demetrile pikka moraali lugema, miks ei peaks ta nädalavahetustel Londonis hulkuma, tundis ta kuidas jäine tuuletõmme temani jõudis ja ta tõstis oma pilgu. Lai muie ilmus naise näole ja ta viipas tuttavatele nägudele käega.

Nood tuttavad pidid olema küll väga kohkunud nägudega, sest Jamie oli jõudnud otsusele, et ta peab neile uksele vastu tõttama, nad lauda juhatama ja kõigile veel ühed õlled ostma. Ajaks, mil naine oli noorukid laua juurde viinud, jõudis ka Demetrile kohale, kes siia olid jõudnud ja ta oli äärmiselt üllatanud samas ka õnnelik, et Sydney oli siin ja ta Jamie´ga vaidlusest pääses. Vaevalt, et naine temaga teiste ees võtma hakkab, sellisel juhul peaks ta ka Sydney´t noomima, sest ka tema oli kooli ajast Londonis jõlkumas. Samas, ta oli ka täisealine... Kas see üldse luges?

"Hei!" tervitas Demetri Sydney´t ja vedas talle kõrvallauast enda kõrvale tooli, Catherine võis istuda nende vastas, Jamie kõrval. Poiss kallistas tüdrukut ja lootsid, et ta näost kunagi ka see dramaatiline pilk kaob, sest Demetri oli kindel, et hakkab kohe-kohe naerma.

"Heii!" tervitas Syd Demetrit, kallistas noormeest siis vastu ja istus tema kõrvale. Hetke pärast vabanes ta ka sellest ilmest, mis inimesi naerma tahtis ajada. Nende tuttavate nägudega kohtumine oli tüdruku tuju kindlasti parandanud.
Catherine võttis laua ääres istet ning ka tema tervitas vanu sõpru, või kes iganes Jamie ja Demetri talle olid. "Kuidas teil siis läheb?" uuris Cat heatujuliselt ning muigas, kui nägi Sydney veidi süüdistavat pilku, mis talle suunatud oli. Ilmselgelt meeldis Syd'ile väga dramaatiline olla. Kuid Cathy'l polnud plaanis ehmatamise eest vabandada.