Midagi oli vaja, aga enam ei mäleta, mis see oli.

"Kui sa tahad, aga mu kodu on väga kaugel." lausus Isis pannes käest ka seda raamatut mis ta just võtnud oli. Kui ta maja oleks olnud vanem, ja seal näiteks mingi majahaldjas olnud oleks, siis poleks keegi tähele pannud, kui ta seal pisut hookus-pookust oleks haarastanud, aga kuna oli teada, et seal majas on ainult alaealised, siis oleks Isis ilmselt kohe ministeerjumist hoiatuse saanud.

''Siis lähme sinna, kuidagi?'' kergitas Ben kulme. Ta ei teadnud kuidas ju.

"Jala siis, kui sa viitsid." lausus Isis. Tema kõndis seda maad iga päev maha, mõnikord mitu korda, kui linna asja oli.

''Muidugi viitsin.'' naeratas Paul. Tegelikult ta ei viitsinud, aga sai siis Isis'ega kauem aega veeta ja hunti näha.

Normaalne kuju. Isis noogutas, pani ära raamatu, kui tal mõni käes oli olnud, ning vinnas kassi krõbinatega koti endale uuesti selga. "Siis hakkame minema?" pakkus tüdruk. Tal oli vaja veel ühest poest ka läbi hüpata, et seda kraami juurde osta, millega ta põrandat pesi, aga see pood jäi teepeale.

''Ma ostan selle raamatu ära ennem.'' ütles siis Ben ja tõttas kassa poole ning andis müüale enda raamatu ja võttis ka taskust rahakoti välja. Müüa lõi selle raamatu siis kuskilt läbi ja Ben andis vajaliku raha ning võttis raamatu ja läks Isis'e juurde tagasi.

Kiiresti käis. Kui Ben tagasi jõudis läks Isis ukse juurde, ja sealt ka kenasi välja, eeldades, et Ben järgi tuleb.

Ben järgneski Isis'ele, mingi naeratus huultel.

Nad hakkasid siis arvatavasti Lekkiva Katla poole liikuma, et sealt kaudu tagasi Londonisse saada. Isis sättis vahepeal seda krõbinakotti, pani teise õla peale, kuna see oli suht raske ikkagi ja õlg kippus selle all ära surema. Lõpuks märkas ta ka seda poodi, kust ta seda põranda pesu värki osta tahtis. Pood oli üpris väike ja hüljatud moega, kuid silt mis teatas, et sealt on võimalik saada igasugu maagilisi puhastusvahendeid oli millegiga korralikult läikima löödud, nagu alati. Isis astus poodi sisse ja võttis endale üpris kummalise klaasis pudeli sees olevat sinise-roosa kirjut ollust, mis maksis terve galeooni ja kaks sirpi ka veel peale. Kuna tüdrukul olid ainult galeoonid pidi ta tükk aega ootama, kuni mutike talle õige arvu neid hõbedast värke tagasi andis, enne kui ta need kotti toppida sai ning pudeliga uuesti poest välja astus.

''Anna ma kannan ise su krõbinakotti.'' ütles siis Ben, kui nägi kuidas Isis selle alla pm uppus. Ben vaatas siis Isis't ning ei pannud tähele, kuidas mutike neid münte luges.

"Ma saan hakkama küll." lausus Isis põikpäiselt, enne kui selle üle üldse rohkem mõelda jõudis.

''Ei saa.'' raputas Ben naerdes pead ning lihtsalt võttis Isis'elt krõbina paki enda kätte.

"Mh.." mühatas Isis. Ta polnud piisavalt tugev, et seda kotti enda käes edasi hoida, kui Ben selle ära võttis. Pisut järgi mõelnud leppis ta lõpuks olukorraga ja hakkas uuesti Lekkiva Katla poole astuma.

Ben naeratas siis uhkelt ja jalutas Isis'e kõrval Lekkiva Katla poole. Krõbina kott oli tõesti raske, aga tal ei tulnud see hõljumis loitsu nimi ka meelde, et kott hõljuma panna.

Jällegi oleks Isis'e käest küsida võinud. Tüdruk ise ei kasutanud loitsu selle pärast, et ta ei olnud veel täisealine ja oleks selle eest ministeeriumist hoiatuse saanud. IGatahes nad jõudsid nüüd kenasti Lekkivasse Katlasse ka, ma oletan.

Ben ei tulnud selle peale. Eks nad siis jõudsid sinna Lekkivasse Katlasse.

Ja siis sealt katlast edasi Londonisse, kus mõned inimesed Isis'e käes olevale pudelile pilke heitsid, kuna sellest eritus tugevat mustikate lõhna, millega oli püütud peita räiget laguneva adru lehka. Adru lõhna polnud tõesti enam tunda, aga mustikate lõhn ajas see-eest pea ringi käima mõnel.

''Ja siit edasi London'isse.'' ütles lihtsalt Ben ja pani selle krõbinate koti endale mugavamalt õla peale. Ka Ben tundis mingit mustikate lõhna.

"Ja Londonist edasi metsa." lisas Isis. Metsa ja puudevahelt edasi, kuni nad kunagi tema majani jõuavad, kui jõuavad. Isis suutis ka mõnikord metsa ära eksida. Tavaliselt peale talve kevadel, kui tee uuesti metsa kasvas. Suveks oli tavaliselt siis täiesti võimatu eristada kohta, kust majani pääses.

''Sa elad metsas?'' kergitas Ben üllatunult kulme. Ta arvas, et Isis elas kuskil mõisas vms.

Mõisas? Väga mööda pani. "Jah, metsas on üks suurem lagendik, meie uus maja on seal." meie all pidas ta silmas muidugi kõiki oma õdesid ja vendasid, kuigi ta elas seal parasjagu ainult Arry'ga. Albus oli ka enne nendega seal elanud, aga poiss kolis nüüd Diagon'i põiktänavale. Sai oma poe sinna nüüd ja on võlukepi meister.. Okey, mitte päris meister veel, aga ta müüb Ollivanderi võlukeppe ja teeb ise ka.

''Kellega sa elad?'' küsis siis Ben, kui kuulis sõna 'meie'. Uudishimu oli, mis teha.

"Poolõega." lausus Isis. "Albus käib ka mõnikord seal, aga ta kolis Diagon'isse, oma poodi." lisas tüdruk. Metsa eksinud düüdid jäid ka mõnikord öömajale. Tüdruku maja oli suhteliselt suur, selle korrashoidmine ilma võlukunstita oli raske, aga maja oli niigi suhteliselt eakas, mis siis, et võlukunstiga pisut toestatud, et ta kauem vastu peaks. Mõnest kohas olid põranda lauad näiteks mädad, ja mida iganes. Selle pärast Isis nii pikisilmi oma 17. sünnipäeva ootaski. Saab maja korda teha kergemini, ei pea selle kallal kogu suve veetma.

''Aaa, okei.'' noogutas siis Ben ''Kas su poolõde on sama sek ... ilus kui sina?'' kergitas siis Ben uudishimulikult kulme ja vaatas Isis'e poole. Hakkas ütlema seksikas.

"Ta on pisike ja ta on kõhna." ütles Isis lihtsalt. Polnud tema asi anda kellegi välimusele hinnangut.