I wanna stay up all night

Sydney jalutas mõttetult ühes maa-aluses koridoris edasi-tagasi. Muud polnud tõesti teha. Kell oli umbes pool üks öösel ja tüdruk oleks pidanud magama. Aga pealkirjast võite lugeda, miks ta magama ei läinud.
Syd'il oli kahtlaselt normaalne tuju. Tal polnud millegi üle rõõmustada, kurvastada ka mitte. Nii potsataski neidis emotsioonitul ilmel ühe kiviseina kõrvale maha ja tõi kuuldavale paar vandesõna, sest oli oma selja ära löönud.

OT: Tiare, Luisa ja Liisa, kui ta tahab.

Isis oli mingi hetk siganurme läinud, juhuslikult mingi käigu kaudu, kuhu ta sisse kukkus ja kuna ta sealt teistpidi uuesti välja tulla ei osanud. Tüdruk oli juba sinna jõudes ka ühest kõrtsust läbi käinud ja mingi imeläbi oli ta pooliku pudelit tuliviski kätte saanud, enne kui kõrtsmikule koitis, kui noor tüdruk on. Hunt kes nüüd lossis ringi ukerdas oli omadega täiesti metsas ja kukkus pidevalt kõhuli.

Demetri astus puhketoast välja, mitte et ta otseselt kuhugi minna oleks tahtnud, tal tekkis lihtsalt äkiline tahtmine rohelise valgusega täidetud järvealusest puhketoast välja saada. Nii ta siis koridorides ringi tuias ja oli juba treppide poole suundumas, kui ta millegile otsa komistas. See oli vist inimene, tüdruk. Syd. Sydney? Demetri komistas öösel Sydney´le otsa?

Hunt rammis mingil hetkel sirgelt kiviseina ja vajus see järel külili, kuid ajas end siis püsti ning muutus tüdrukuks kes üritas seinast tuge leida. Eemalt nägi ta ka kahte kahtlaselt tuttavat kogu, kuid isikuid tuvastada ta ei suutnud. Valgus tegi silmadele haiget nii et tüdruk unustas isikud üldse kukkudes valjult ühe tõrvikuga õiendama.

Demetri haaras Sydney käes kinni ja tõmbas ta kergelt tagasi. "Sa ajad puhketuppa minnes teised üles," ütles poiss vaikselt ja kissitas kergelt silmi, et tuvatastada kogu, kes nende lähedal oli. See ei paistnud Slytherin´lase moodi.

"Ma otsisin sind," hale, Demetri, hale. "Kes see on?" nõudis noormees siis ja nõksatas peaga eemal vedeleva kogu poole. Igatahes ei oodanud Demetri vastust ära ja kõndis edasi ja tuvastas Isise. "Bloody hell?" (see kõlab Eesti keeles veidralt) mida tüdruk siin tegi?

"Mhm, sa pole Slytherin´lane, sa ei või siin olla," Demetri polnud kunagi Isisega ka kõige paremini läbi saanud. Siiski oli ta valmis tüdruku siit süles ära viima, kui vaja.

"Mhmh," Demetri noogutas ja kummardus Isise kohale, ta võttis tüdruku maast üles ja hoidis teda oma süles. "Vaata, ega maas ta asju pole, me viime ta siit minema," teatas ta.

Demetri lihtsalt ohkas, Sydney silmade pöörituse peale ja püüdis ühe käega teksade tagataskust oma võlukeppi kätte saada, et sellega maha valgust näidata. Seal oli Isise võlukepp, mille Demetri kutseloitsuga oma kätte püüdis ja mõlemad võlukepid taas oma taskusse toppis.

"Ei saa, mul oleks vaja moraalset tuge," teatas Demetri ja oli valmis Isise maha panema, kui see kõik selleni läheb.

"Metsas on öösel päris ohtilk, sa kaasa ei taha tulla?" küsis Demetri ja muigas, võiks ju? "Kuhu me Isise viime? Ta on sinu sõbranna, me ei saa puhketuppa ka."

"Ah, küll mõni majahaldjas ta siit ära aitab. Ma panen ta istuma," teatas Denetri ja sättis Isise seina najale istuma, ikka parem, kui kuskil maas aeleda.

Ja Demetri vaatas, et Isis endiselt korralikult istuks ja kõndis Sydney´le järgi. Isis saab ise ka hakkama, pealegist pidi ta Sydney´ga rääkima, sellest surmasööjate värgist.

"Sest me oleme sõbrad, eks?" olid ju? Demetri küll arvas nii.