With just one look

"Õige, su kass on ka siin," lausus Alex muiates. Muidugi sai ta aru, et Fate oli teda mõelnud. Aga lihtsalt oli vaja nii öelda.

''Ma mõtlesin sind ka muidu.'' ütles Fate naeratades ja ohkas. Lootust pole.

"Aa, jah," lausus Alex. Ei, tegelikult ta sai aru küll. Miks lootust pole?

Fate itsitas kergelt ja silitas Melony karva. Alex'iga pole lootust.

Alex on siis nii lootusetu. "Ja ma ajasin su une ära..," lausus Alex mõtlikult Fate'i vaadates. Paha poiss.

''Seda küll.'' noogutas Fate kerge naeratusega ja punastas uuesti. Muidugi on.

Alex muigas, kui märkas, et Fate oli näost jälle veidi punane. Ta oleks hea meelega küsinud, mis selle põhjuseks oli, kuid ta otsustas tüdrukut mitte piinlikku olukorda panna.

''Mida sa naeratad?'' küsis Fate itsitades ikka.

"Sest... Su nägu on.. Punane," lausus Alex, endiselt naeratus näol. "Jälle," lisas ta. Fate oli ennem ka punastanud.

Fate pööras pilgu kassile ja varjas oma siniste juustega oma näo ning naeratas kergelt.

"See on arusaadav, et sa haige pole ja ma ei hakka küsima, mis punastamise põhjuseks on, aga sa ei pea oma nägu minu eest varjama," lausus Alex endiselt kergelt naeratades. Polnud vajalik.

''Mul on palav.'' valetas Fate ja pani enda külmad käed põskede peale. Tal olidki koguaeg käed külmad.

"Aa," lausus Alex napilt. Ta oli arvanud midagi muud. Aga tüdruku sõnad seletasid nii mõndagi. "Ma võin akna lahti teha," pakkus Alexander, Fate'i poole vaadates.

''Nõus.'' noogutas Fate kerge naeratusega ja võttis Melony endale kaissu.

Alex noogutas ning hetke pärast avas akna. Nüüd tuli aknast koridori külma õhku. "On parem?" uuris poiss Fate'ilt.

Fate'il käisid judinad kätel ja seljal ning ta noogutas ''Mhm.'' pomises tüdruk ja hoidis kassi enda kõhu peal.

Alex ei saanud neid judinaid märgata, seega kuulis tema ainult vastust. Kuna Fate'i pomin oli olnud päris vaikne, siis arvas Alexander, et tüdruk polnud rahul. Sellepärast lükkas ta akna veel rohkem lahti, ise vastu aknalauda toetades.

Fate roomas kassiga seina juurde ja toetas selja vastu seina.

"Oled kindel, et sul külm pole?" küsis Alex ühel hetkel. Isegi temal hakkas juba jahe, kuigi tavaliselt oli poisil enamjaolt alati soe.

''Külm on.'' värises Fate ja hõõrus oma käsi.

"Ah? Ee.. Sorry," lausus Alex üllatunult ning pani akna kinni. "Ma arvasin, et sul oli palav?" lausus poiss, oletades et ju ta oli siis valesti aru saanud.

''Oligi.'' noogutas Fate valetades ning sulges piinlikusest silmad kinni.

"Okei, enam pole siis," lausus Alex arusaadavalt ning astus aknast eemale. Selle juures oli endiselt veidi jahe.

''Täpselt.'' ütles Fate ja avas ettevaatlikult silmad.

Alexander noogutas. "Tegelikult on kell tõesti palju. Ma hakkan vist puhketoa poole liikuma," lausus noormees hetke pärast. "Tuled ka?" küsis ta igaks juhuks Fate'ilt ka.