Lihtsalt ringi käimas

Ta naeratas poistele ja tüdrukule, talle tuli meelde see tšikk keda ta koridoris kunagi kohtas, ning kortsutas tema poole vääääääääääääga väikselt kulmu, niiet seda ei olnud nähagi.

Seda võib-olla ei olnud näha, kuid Isis'e kullipilk suutis selle siiski tabada, või siis pigem aimas seda. Ariana sai Nigra'lt ülimalt terava pilgu mida rõhutas sügav kulmu kortsutus enne kui tüdruk oma käe vähimagi vaevata venna raudhaardest vabaks väänas ning koridorist minema marssis - vabandust seda tegema hakkas, kuna ta suutis uksel kokku põrata Ophelika'ga. Kohe läks lahti tõsine käsitsi võitlus. Ophe õlal olnud madu Saša siugles kaklejatest sisisedes eemale. Isis'el ei tulnud mõttessegi võlukeppi võtta ning tema vanemal õel ei õnnestunud võlukeppi kätte saada mis tähendas, et väike metsik Isis istus peagi oma vanema koopia otsas käed ümber õe kaela. Mitte nii tugevasti, et toda kägistada, kuid mitte ka ülearu õrnalt. "Kus sa olid?" lõrises Nigra.

Tüdruk vaatas kisklejaid.Talle meeldisid võitlused.

Isis'ele ka meeldisid, aga Albus nende arvamust ei jaganud. "Isis!" hüüatas poiss tormates õe juurde ning kiskudes ta oma kaksikust eemale lükates tüdruku seejärel vastu seina. "Rahune maha, kurat küll!" käratas Albus surudes õde veel mõne hetke vastu seina, ning lastes kergelt muljuda saanud kehal seejärel istuli vajuda. Nigra'l ei olnud tahtmist endal jalgu all hoida, mis pärast ta istuli vajus. Nigra uratas vihaselt ning põrnitses Ophe'd ning tolle lemmiklooma kes nüüd tagasi oma omaniku juurde siugles. Apha oli end istuli ajanud ning masseeris kaela sealt kust Nigra seda pigistanud oli. "Aitäh Al." pomises ta üpris jäigalt ning pööras pilgu seejärel Rafael'ile. Poiss kohe nautis seda, et tüdruk oma väikese koopia käest peksa sai?

Tüdruk vaatas edasi, seda turniisi ja kõigerohem toda poissi.

Rafael ei pööranud uuele nende juurde tulnud tüdrukule tähelepanu, oli teistegagi tegemist. Poiss lihtsalt seisis käsi lõua all, jälgides rüselust. Kui Albus võitluse peatas, kortsutas Rafa pahaneelest kulmu, oleks tahtnud edasi vaadata. Ophe pilgule vastas Ethan üsnagi tusase pilguga. Ta poleks tohtinud Isisele alla jääda. Mõne hetke pärast oli ta pilk murelik. "Kõik korras?" küsis ta kulme kergitades.

Ophe uratas sellele küsimusele vastuseks midagi ebamäärast ning ajas end püsti "Tule." sisises neid ussikeeles oma maole enne kui tuldud teed tagasi tuiskas. Saša siugles oma perenaisele väikese vahemaaga järele. "Sa oled vastik." sülgas Isis vennale enne kui end uuesti püsti ajas.

"Te olete nii vägivaldsed, vägivallaga ei saavuta midagi," sõnas Rafa targalt, kuigi see lause oleks kellegi teise suust ta naerma ajanud.

"Tee see Isis'ele selgeks." soovitas Albus Rafael'ile pöörates seejärel majakaaslaselt pilgu tagasi oma õele kes parasjagu kõrva tagust sügas ning otsustavalt kõrvale vaatas seal senajuures kuhu ta seisma oli jäänud. Tüdruk tegelikult ei teadnudki, miks ta veel sinna koridori jäänud oli, kuid kõhutunne ütles, et ta ei saa selle koridori sündmustest ilma jääda, mida iganes seal siis veel sünniks.

"Jäta meelde Isis eks," ütles Ethan, mida muud ta teha sai, ja ega talle ju tegelikult selline suhtumine meeldis. Alles siis märkas ta mingit uut nende juures olevat tüdrukut. "Tere," pomises ta tallegi.

"Ah, mida?" Isis saabus tagasi maailma, ta oli kuulnud vestlust küll vägagi detailselt ning iroonia nõretas tüdruku küsimusest päris korralikult.

Lily oli tulnud "lihtsalt ringi käima."Kuuldes mingeid hääli kolmanda korruse koridoris astus ta sisse ja tervitas teisi:"Tere."

Isisele ei jõudnud poiss tähelepamu pööratagi. Juba tuli keegi uus. Küll käis koridoris täna palju rahvast. "Tere sullegi," sõnas poiss lihtsalt.

Isis marssis nüüd otsustavalt minema jättes Albuse üksi tolle majakaaslaste ning ühe enda majakaaslasega. "Tere." pomises Al. Viisakus sundis.

"Kas teil oli siin mingi probleem?" küsis Lily.Uudishimu sundis.

"Ei, kõik on korras, kuid mis teid kõiki nii kaunil päeval küll siia toob?" küsis Cole teatraalselt.

Albus'el polnud õrna aimugi miks tema veel seal passis, kuid mingi hetk tuli kohale see 'paras paar'. Veidi pilves ilmega rõõmujunn ja dramaatiline Orav.

"Jah, tere teile ka," hõikas Rafa muiates juba enne kui 'paarike' nende juurde jõudis.

See 'paarike' ei olnud päris 'paarike'. Pigem lihtsalt head sõbrad, kuna Wandake polnud oma Jessiest ikka veel üle saanud. "Tere jah." pomises Albifiino. Wandere hõljus kuskil kõrgematel sagedustel omadega. Tüdruk oli mingi hetk teel haiglatiiba olnud, kuid nüüd oli ta selle oma pilveks oleku tõttu juba unustanud. Kes iganes teda loitsis, oli see loits ikka päris pikka toimega. Valentini lahingust oli tegelikult juba päris palju aega möödas.

"Ja mis on teie nimed?" küsis poiss juba veidi tüdinult uutelt. Lihtsalt et vaikust ei tekiks.

Tüdruk oli igavusega kõike pealt vaadanud. "Siin on ikka jube igav!" Ütles ta vaikselt. Tüdruk vaatas säraval pilgul aknast välja ja jäigi aknalauale istudes aknast välja vahtima.

Ei Wanda, ega Alb märganud toda võõrast puffi plikat. Alb mõtles hetke enne kui Wa poole kergelt kulmu kortsutades sellele huffi poisile vastas. "Rabio ja Wandere." mõelgu ise, kumb kumb on, eks ole.

"Tore, niipalju uusi tuttavaid kohe ühe päevaga," sõnas Rafe kergelt naeratades, ise mõttes silmi pööritades.

Alb kehitas kergelt õlgu. Mida tema nendest "maailma asjadest" ikka teadis. Ühest klassist ilmus mingi hetk nähtavale löödud näoga Arya. Bloody Mary lohises tüdrukul järgi. Neid hoidis sellest ühekäega, kuid ei vaevunud seda kätt tõstma. Mõõk jättis kivipõrandale peene valge juti, kuid Arry'l oli suva. Valküür koperdas sammuti vähekese ajapärast Nymeria järel klassist välja.

Tüdrukul hakkas igav. Jube igav! Oleks ometi siin juhtuvat midagi põnevat, ning need kohad kus midagi põnevat ei toimu, need on üli super mega igavad kohad. Nagu see siin. Nii arvas Ariana. Ta näitas kõigi poole mõttes keelt ja lahkus mingit laulu vaikselt lauldes. "Ma ei arvanudki et siin midagi lahedat toimub!" Ütles tüdruk veel korra tagasi pöörates ja kõikidele keelt näidates. Siis ta lahkus.