Mustade Jõudude Vastase Kasitse esimene tund

Remus tuli reipalt klassi. Ta koristas laualt ära üle liigsed paberid. Toppis need sahtlisse, vaatas korra kella ja nõjatus siis seina najale õpilasi ootama. Täna oli plaanis teha huvitav tund, aga see pidi ka midagi õppetama. Praktiline peaks õpilastele meeldima? arutas õpetaja peas.

Seejärel tuli Henri-Joel hingeltades klassi ja küsis: "kas ma jäin hiljaks?"

"Ei." ütles Remus reipalt ja rõõmsalt "Võib-olla jõudsid isegi liiga vara." lisas ta naeratades.

"Väga hea," lausus Henri-Joel."Kas täna tuleb praktiline tund?" küsis Henri-Joel ikka veel hingeldades.

Isis jooksis mööda koridori ja tormas esijalgu klassist mööda ja pööras siis otsa ringi. Ta jooksis kõige peale juure kiiruga pea ees vastu ust ja tegi selle, siis pead hõõrudes lahti "Tere Professor." halises ta hädiselt ja maandus kõige lähemal olevale pingile. Tüdrukul jäi ühe hufepuff'lase küsimuse peale hing kinni Praktiline tund just see veel puudus mõtles ta kuigi praktilised tunni olid huvitavad.

OT: Ma (Kertu) ei jõua tundi tulla täna, kuna ma pean ära minema kohe. Kas selle eest võetakakse punkte ka maha?

OT: Mina ei võta.

"Jah praktiline tund." vastas õpetaja "Viis punkti kõigile kes on juba tundi jõudnud." lisas Remus kahte õpilast vaatates.

"Oi ei! Praktiline tund.Mulle ei meeldi ültse võlukeppiga jamada," lausus Henri-Joel paaniliselt, ja hakkas oma sulge närima.

Remus kortsutas kullmu "Meie tunni teema on peletis mõtlesin, et see võiks olla huvitav." lausus ta natuke kurvalt.

Jack kõndis aeglaselt MJVK klassi poole. Kui ta lõpuks kella vaatas ning sisse astus, polnud tal aimugi, kas oli hiljaks jäänud või ei. "Tere," lausus Jack hooletult, õpetaja poole vaatamata ning sammus klassi kõige tagumisse otsa. Ta jäi seisma viimase pingi juures akna all ning toetas oma koti lauale.

"Peletis?Aga se on ohtlik ju!" karjus Henri hüsteeriliselt!

"Sellepärast ongi tunni nimi mustade jõudude vastane kaitse," pomises Jack vaikselt, kuid siiski kuuldavalt, kui ta tõstis kotist välja tunniks vajalikud asjad ning siis taskust võlukepi võttis, mille ta samuti lauale asetas.

"Rahune maha." käratas Isis ühele esimese klassi omale kes hüsteritses. "See on kõikest peletis kellest sa pead jagu saama mite kimäär." lisas ta pahuralt. "Jah tõesti." nõustus Isis Jack'iga.

Emilia jalutas rahulikult klassi. ''Tere.'' ütles ta kõigile, kes klassis viibisid, kui oli sinna jõudnud. Tüdruk otsis endale koha üsna klassi keskel ning jälgis siis teisi õpilasi.

Nähes Emilia't klassi sisenemas, tõstis Jack pilgu. "Hei," lausus Jack, arvates, et tüdruku tervitus oli mõeldud tervele klassile. Seejärel istus poss lõpuks toolile, viskas oma koti laualt maha ning jäi ootama tunni algust.

"Et peletis polegi siis ohtlik?" küsis Henri.Seejärel vaatas ta korraks Emilia poole ja süvenes siis oma mõtetesse peletistest.

"Peletised pole ohtlikud." kinnitas Remus ja viipas võlukepiga, et see pool klasist kus õpilased ei istunud pinkidest ja laudadest vabastada. "Peletis võtab sinu kõige suurema hirmu kuiju, teda saab hävitada vaid, siis kui see kelle hirmuks ta ennast kehastanud on, naerab. Selleks, et peletis naljakaks teha on lolits Riddikulus. Kuid ainult loitsust ei piisa. Loitsu lausumise ajal tuleb ette kujutada millisena sinu hirm naljakas välja näeks." ütles õpetaja valju ja selge häälega lootes, et kõik aru said küsis ta "Nii siis kes on esimene?"

Jack vaatas hetkeks klassis ringi, oodates et keegi innukalt kohe proovida tahaks. Kuid kui keegi sõnagi ei lausunud, ajas Jack ise oma käe püsti. "Mina ikka," lausus poiss irve saatel ning võttis oma võlukepi kätte. "Niisis, mida täpsemalt ma tegema pean?" küsis ta end püsti ajades.

"Kui ma kasti avan tuleb sealt välja sinu kõige suurem hirm, sa pead tast jagu saama kui loitsu lausud siis kujutle milisena ta oleks naljakas." õpetas Remus rõõmsalt ja reipalt ning toetus ühe laua peale. "Valmis?" küsis ta, siis .

Jack sai ülesandest aru ning ta kõndis, võlukepp käes, kasti juurde. Siis sirutas ta võlukepiga käe enda ette, et saaks kohe loitsu lausuda. Jack keskendus hetkeks millegi naljaka peale mõtleisele ning noogutas siis lühidalt, märguandeks et Lupin võib kasti avada.

Remus osutas võlukeppiga kastile mille kaan lahti paiskus.

Kasti seest ilmusid nähtavale kolm surmasööjat, võlukepid Jack'ile suunatud, kindlalt poisi poole sammusid, jäädes seisma kolm ühe vastu. Hetkel, mil surmasööjad oleksid loitsu lausunud, sai Jack sellest vaatepildist võitu ning lausus ise: "Riddikulus!" Surmasööjad muutusid justkui uduks ning hetke pärast seisis nende asemel professor McGonagall, kes hoidis käes pikka essed, mille peal ilutses suurelt Jack Adams, O . Üsnagi naljakas ilmselt Jack'i jaoks.

"tubli 10 punkti." arvas Remus "Kes on järgmine?" küsis ta siis.

Jack naeratas rahulolevalt, isegi veid üleolevalt ning kõndis oma kohale klassi tagumises otsas. Ta istus tagasi oma toolile ning jäi ootama, et näha, mida teised oma peletistega teevad.

OT: Map viitsi sisse välja logimisega vaeva näha (nagu nii kahe oma kasutaja poste ei tohi järjest teha) Loodan et keegi ei pahanda kui mängin ka Remust.

Isis tõstis käe rõõmsalt püsti ja kargas ka ise püsti "Mina." ütles ta rõõmsalt ja jooksis kasti juurde.

"Palun väga preili Nox." ütles Remus ja osutas peletise poole kes polnud kasti tagas läinud.

"Tore." ütles Isis rõõmsalt ja kõndis peletise poole ja jäi selle muutumist ootama. Peletis muutus kummaliseks uduks mis Isis'e endasse mähkis. Tüdruk jäi ootama pimeduses ja udus tundis ta enast pigem turvaliselt. Ta märkas järsku, et õpetajat ja teisi pole. Tema ümber olid vaid neli seina ja pööraselt hüsteeritsevad vanemad. Tema vanemad. Nad käskisid tal joosta. Mälestus. mõistis tüdruk ta kardab mälestust ööst mil vanemad surid.