Mehed ei nuta

Demetri istus siseõues ja toksis võlukepiga oma vasakut kätt, see oli tal täiesti tuim ja poisi õlg oli üpris verine. Noormees otsustas, et haiglatiivast läheb ta hiljem läbi. Praegu on tal vaja välja mõelda, mis on pantvangidega teha ja siis peab ta Wil´iga ühendust võtma. Haiglatiivas puhkamine oli praegu täielikult välistatud. "Roogi puhtaks," ütles poiss ühel hetkel ja osutas sellega oma triiksärgile ja siis oma käele, mis üleskeeratud triiksärgi käise alt välja paistis. Osa kuivanud verest nagu kadus, kuid mitte kõik, Demetri polnud sellistes loitsudes kunagi kuigi tugev olnud.

OT:Võib liituda?

OT: Ei

Eliza lonkis mööda Sigatüügast, kuni tema teed tõid ta siseõue. Ta jalg ei olnud veel päris terve. Siseõues nägi ta ühte poissi. Ta läks vaikselt talle lähemale. "Sa said ka rängalt vigastada?" ohkas Lucy siis. Ta oli nördinud, et see hale võistlus nii läks.

"Jah, üks surmasööja oli ühe mu sõbra vend, tüdruk läks peast päris segi ja ründas mind..." vastas Demetri ja keeras end, et uustulnukale pilk peale visata. Heaküll, kui me juba teeskleme, siis ikka korralikult. "Sa oled uus eks, ma pole sind siin näinud?" uuris Demetri siis.

Vau, päris keeruline. "Su haav näeb jah kohutav välja," ohkas Lucy ja istus poisi kõrvale. "Ma olen jah üpris uus. Sina oled vist juba siin kauem olnud?" uuris Eliza siis.

"Piisavalt kaua jah," noogutas poiss ja lükkas särgi käise alla. Demetri oli lihtsalt triiksärgi, teksade ja tennisetega. Kõik oma vähegi pidulikud riided oli ta enne võitlust ära võtnud... Alex oli kindel, et Mia ja Rachel ja Regon olid piisavalt hästi peidus, kuid ta pidi varsti nende juurde ka minema, veenduma, et kõik on korras.

"Siis tunned sa kooli üpris hästi. Mina eksin siin hiiglasuures kohas tihti ära," ütles Lucy, väikse Saksa anksendiga. Ta vaatas poissi. Ta tundus olema rahulik, kuigi Eliza polnud selles üpriski kindel. Siis vaatas Sigatüüka poole ja ohkas kergelt.

Demetri tunduski rahulik, praegu vähemalt, tegelikult ta oli ka päris rahulik, plaan oli üpris hästi läinud. "Vajad abi äkki, ma võin su kuhugi juhatada?" pakkus poiss.

"See aitaks tõesti, kui keegi mulle giidi mängiks," lausus Lucy. Ise polnud ta kaugeltki rahulik. Ta oli kindel, et terve kooliaasta paistab ta haav välja ning jälestab teisi. Lucy oli valu ja jälestamise pärast ka natuke kurb, seepärast näol kurb ilme. Või oli lihtsalt mingi masekahoog.

"Heaküll," Demetri ajas end püsti ja veendus, et ta võlukepp on enidiselt ta taskus, "kuhu sa minna soovid?" Poisil oligi vaja koridori pääseda, ehk jääb neile mõni pantvang teelegi...

"Kuhu mina minna soovin? Las ma nüüd mõtlen... ma ei tea ühtegi kohta, mis siin üldse on, seega, " vastas Lucy sarkasimga. Ta muigas. "Aga kas surmasööjaid enam koolis pole?" kartsi Lucy.

"Ma pole kindel, keegi õpilaste seast võis ka surmasööja olla, aga ma arvan, et hetkel ei jookse nad väga rõõmsalt ringi," arvas Demetri ja pigistas käed hetkeks rusikasse. "Ma võin sind äkki puhketuppa juhatada, mis majast sa oled?" nõudis Demetri seejärel.

"Las ma nüüd mõtlen..." mõtiskles tüdruk. Tema kooliaasta oli nii vastikult alanud, seega avastas ta väikseid mälulünke. "Gryffindor." sai poiss lõpuks vastuse.

Ohoh, või et Gryffindor... Noh, täna oli siiski väga veider päev olnud, ei keera kellegiga tülli nagu tavaliselt. "Heaküll, ma juhatan sind sinna. See on lossi kõige kõrgemas tornis, ma loodan, et sa oma parooli tead, sest sellega ma sind enam aidata ei saa."

"Usun ikka, et see mul meeles," lootis Lucy. Ta ei olnud selles küll nii kindel, aga prrovida ju võib. Siis vaatas ta poisi poole. "Lähme?".

"Heaküll," Demetri keeras end ringi ja hakkas siseõuest välja kõndima. Poiss peatus veel hetkeks, et tüdruk järgi oodata.

OT: Kas lõpetame, teeme uue teema või jätkame seda nö. kohalejõudmist siit?

OT: Sinu otsustada Aga teema teemat hiljem? Ma pean minema teisega teemat tegema

Tüdruk jooksis poisi juurde. "Ma lähen parem raamatukokku, pean õppima. Sa ei pea mind saatma," naeratas ta talle ning tõttas juba minema.