Koridoris.

"Ta ise kahjuks sellst aru ei saa...," arvas Alexa ning millegi pärast ilmus tema huulile taas kerge naeratus. Oravast oli imelik rääkida, kuigi mis seal ikka. "Haiglatiivas tehakse ta niikuinii kiiresti korda," ja sinikas kaob silma ümbert ära ning elektrijänes on jälle töökorras.

"Tegelikult ta vist isegi saab, aga ta ei oska lihtsalt teisiti olla." arvas Harry seepeale. Jahm, noh ta oli Orav'aga suht kaua tuttav olnud, tüütamisest oli ka juttu tulnud. See vestlus oli kaunis kummaliseks kujunenud. "Jah, hea seegi." lausus Hart, jah hea seegi, vähemalt ei pidanud sinise silmaga ringi laskma. Jah, eletkrijänes taas töökorras.

"Või ta teeb seda meelega," see võis ka võimalik olla, arvas Alexa. "Te saate hästi läbi?" küsis tüdruk siis, tuli selline küsimus pähe. "Olete sõbrad?"

"Ei tee." oli Harry veendunud. Orav ei olnud selline kes midagi sellist meelega teeks. Järgmiste küsimuste peale oskas Sanguis ainult õlgu kehitada. "Olime vähemalt, ma ei tea kuidas ta peale seda silma lugu minusse sutub." põhjenas poiss end.

"Okei," lausus Alexa. Ega tema ei tundnud Oravat jah nii hästi. "Kui te sõbrad olite, siis küllap ta andestab sulle," arvas tüdruk. Optimistlik.

"Jah." arvas Harry. Loodame parimat. Nüüd oli jutt ainult otsa saanud.

Ei olnud otsa saanud. "Sa ei ole teda veel vaatamas käinud? Haiglatiivas? Või sai ta sealt juba välja?" noh, nad võivad Oravast edasi rääkida. Nii eriline tüüp lihtsalt, et jututeemat kohe jätkub.

Tore, et ei olnud. "Ta sai sealt suht kohe välja, kui ma pool tundi hiljem sinna tagasi läksin, teda seal enam ei olnud." lausus Harry õlgu kehitades. Jah, Orav oli lahe kuju.

"Siis ta on äkki puhketoas," pakkus Alexa. "Hoiab sinust eemale või midagi..," pakkus Alexa. Tema oleks Oravapoisi asemel nii teinud, aga noh, tema polnud Orav. Jumal tänatud selle eest.

"Ma ei usu, et ta eemale hoiab." oli Harry veendunud, kellegist eemale hoidmine ei olnud lihtsalt poisi moodi. "Ilmselt lihtsalt ei satu kokku." pidas Hart tõenäolisemaks. Jumal tänatud jah.

"Okei," noogutas Alexa. Jah, nagu öeldud ta ei tundnudki Oravat kuigi hästi. Mida ta ikka räägib temast, eks. "Küll te omavahel ära klaarite," arvas tüdruk.

Jah, mida ta ikka räägib. "Loodaks." pomises Harry. Jah, Orava vaenlane olla ei tahaks.

Orav oli siis nii hull vaenlane? "Muidu on sinuga kõik korras? Et rohkem pole midagi juhtunud?" uuris Lex.

Orav ei olnud eriti hull vaenlane, aga Harry sureks ilmselt süümepiinadesse maha. "Ei ole." lausus Harry. Oleks pidanud ilmselt midagi vastu küsima, aga ühtegi küsimust pähe ei tekkinud.

Alexa noogutas vastuse peale. Siiski tundus, et Harry oli kuidagi liiga vaikne. Ning kuna Alexa ei tahtnud teda häirida või talle närvidele käia, siis vaikis hetkeks ka tema.

"Kas sa olid kuhugi minemas?" küsis Harry mingi hetk. Äkki Lex'il oli kuhugi kiire olnud kui ta koridori tuli?

"Ei," vastas Alexa üpris koheselt. Ta oli küll tahtnud õue minna, kuid nüüd oli ta jõudnud ümber mõelda. Õues oli külm ja enam polnud vahet ka, kus ta oli.

Harry noogutas kergelt. Nüüd oli jutt siis otsa saanud. Kahju.

"Sa ise? Sa tuiskasid siin päris kiiresti mööda koridori," mainis Alexa. Oli poiss olnud kuhugi minemas?

Harry raputas kergelt pead. "Ma tulin vangikoopastest ilma sihita." pomises ta siis.

"Sa käisid vangikoobastes?" küsis Alexa.

"Jah. Otsisin sind." lausus Harry.

"Mind?" küsis Lex. Ta polnud arvanud, et poisil oli nii suur tahtmine teda leida olnud. "Noh lõpuks sa leidsid mu," lausus Alexa, see oli vist hea?

"Jah." noogutas Harry. Lõpuks ta leidis tüdruku üles jah. "Kust sa tulid?" pöördis poiss siis mingitki teemat üleval hoida.

"Pesuruumist," viipas Lex mingi ukse suunas, mis koridoris oli. Ei hakanud selle kohta rohkem midagi vist ütlema.