raamatukogu

"Oh sa," pomises Syd raamatukogu hiiglaslikke riiuleid nähes. Tüdruk hakkas riiulite vahel ringi käima, aeg ajalt võttis ta mõne raamatu kätte ja tuulas läbi. Lõpuks leidis ta ühe mis talle huvi pakkus. Ta istus laua äärde ja hakkas seda süvenenult uurima.

Kui Elliot jõudis raamatukokku avanes talle vaatepilt paljudest raamatutest, ta suundus raamatumerre otsima raamatut mis räägiks mustast maagiast. Lõpuks peale pikka otsingut leidis ta tolle sama raamatu mida oli ennist lugenud teise osa. ''Nii juba läheb,'' sosistas tüdruk muigega. Ta otsis endale istekoha ja asus lugema.

Sydney vaatas korraks Elliot'i poole. Syd oli esimesel kohtumisel Elliot'ga otsustanud, et see tüdruk talle ei meeldi. Niisiis luges ta oma raamatust pooleli oleva peatüki läbi ja pani siis raamatu kinni. Ta laenutas selle raamatu välja ja lahkus siis raamatukogust.

Renata saabus raamatukokku,et lugeda mõnda head raamatut maagilistest olenditest,lendluudpallist või mustadest jõudutest. Ta leidis üsna kiiresti paksu raamatu mustadest jõududest ja asus lugema.

Rebecca jalutas riiulite vahel. Talle meeldis ju lugeda ning taaskord olid tema jalad toonud ta raamatukokku. Ta jäi seisma ühe ilukirjandust täis riiuli ette ning võttis sealt siis ühe paksu, kuldsete kaantega raamatu. Ta asetas raske raamatu kõige lähemal oleva laua peale. Tema üllatuseks oli keegi juba enne seal. "Hei, ma loodan, et võin siia istuda," lausus Becca sõbralikul toonil ühele tüdrukule ning istus teisele poole lauda, raamatut avades.

Hei. Jah,ikka.

Rebecca oli aga juba vastuseta istet võtnud ning oma raamatut kergelt sirvinud. "Mina olen Rebecca, lühidalt Becky, Beck, Becca, kuidas iganes," lausus Rebecca.

Aliciale tundus tüdruk sõbralik ning ta vastas talle. "Rõõm tutvuda. Mina olen Alicia Renata, sõpradele Al või Alice. Sa oled Gryffindoris eks?"

"Jah," vastas Becca. "Ja sina...Ravenclaw, on mul õigus?" küsis tüdruk, kuna tal võis vabalt ka eksida.

Sydney läks ja tagastas raamatukokku ühe raamatu. Siis märkas ta eemal kahte tüdrukut. Syd suundus kohe nende juurde ja istus laua äärde. "Tere," lausus ta, ootusrikkalt säravate silmadega võõrastele otsa vaadates.

"Hei," lausus Becca, kui raamatult pilgu tõstis ning võõrast tüdrukut nägi. "Rebecca olen," lausus ta taas end tutvustades, kuna polnud toda tüdrukut ennem kohanud.

"Jah, Ravenclaw," vastas Alicia. Äkki märkas Renata enda kõrval seisvat tüdrukut ning vastas talle. "Tere,olen Alicia Renata. Aga sina?"

"Sydney," lausus Syd naeratades. Tüdruk oli uute tutvuste üle õnnelik, kuid ta kartis et kui tüdrukud saavad teada kus majas ta on, ei meeldi ta neile enam.

"Mis klassides te käite?" küsis Becca mõlema tüdruku käest.

"Mina olen viiendas," teatas Sydney sõbralikult.

"Mina ka," vastas Becca naeratades.

"Mina olen veel esimeses " Renata lootis,et ta teiste jaoks liiga noor ei tundu.

Alicia laenutas raamatu ja lahkus.

"Rebecca, mis majas sina oled?" küsis Sydney ettevaatlikult.

"Gryffindor'is," vastas Rebecca, jälgides Sydney reaktsiooni selle peale. Ta teadis, et mõned majad ei saa omavahel läbi. Kuid Sydney paistis olevat üsna sõbralik tüdruk. "Ja sa ise?" küsis Becca vastu. Gryffindor'is tüdruk polnud, see oli selge.

"Slytherin," lausus Syd vaikselt. Rebecca tundus talle sõbralik ja tore tüdruk, ta ei tahtnud seda kõike sassi ajada.

"Ja sul ei ole mingit vaenu Gryffindorlaste suhtes?" küsis ta uudishimulikult.

"Majadel pole minu jaoks mingit vahet," ütles Syd. "Kui ma kedagi vihkama hakkan, siis on põhjus muus."

"Tore siis," lausus Becca kergelt naeratades. "Sel juhul ma arvan, et ma pole veel andnud põhjust end vihata," märkis ta ära. Järelikult võisid nad hästi läbi saada küll.

Syd naeratas. "Hästi," lausus ta.

"Tegelikult ma arvasin, et Slytherinlastel on nagu mingi reegel, et vihatakse Gryffindorlasi," lausus Becca veidi ettevaatlikult, et mitte Sydney't pahandada. "Kuigi ma ei saa aru, miks see nii on," lisas tüdruk.