A champagne supernova in the sky

Kell oli palju ja öörahu oli juba peal, mis tähendas seda, et enamik õpilastest oli oma puhketoas ja magas või oli magama sättimas. Rainal aga ei tulnud kohe kuidagi und ja seepärast ei vaevunud ta veel tüdrukute magamistuppa minema, vaid lahkus üldse puhketoast, et veidi ringi jalutada. Kes teab, äkki tuleb nii parem uni? Sellisel kellaajal olid koridorid muidugi enamasti tühjad ning oht oli kokku sattuda ehk ainult mõne õpetaja või majahoidjaga. Selle eest kaitses aga üks lihtne loits, mille abil sai kindlaks teha, kas keegi oli läheduses. Kui oli, sai kiiresti kuskile peitu pugeda. Õnneks ei pidanud Rain ennast kordagi peitma, sest tema oli suutnud valida tee, kuhu keegi talle ette ei jäänud, ja nii jõudis tüdruk ühel hetkel Põhjatorni välja. See oli muidugi keelatud koht, ent kuna seda keegi just ei valvanud, siis julges Raina sinna sisse astuda. Koht oli muidugi inimtühi, kuid sellisel kellaajal oligi raske leida rahvarohket kohta. Jalutanud vaikselt torni piirde äärde, viis Raina rahulolevalt oma pilgu tähistaevale, lastes oma juustel tuule käes kergelt lehvida.

OT: Kyle!

Kyle oli ka öö inimene ja und tal polnud. Kuna kooli peal sellisel kellaajal kedagi eriti ei olnud, otsustas Kyle minna kuskile, kus ta palju polnud käinud. Mõne aja pärast oligi ta kaheksandale korrusele jõudnud ''Nüüd ma tean, miks ma siin palju käinud pole.'' mõtles kutt hingeldades. Suitsetaja kopsud ei tulnud kasuks. Kyle astus põhjatorni sisse ja avastas sealt Raina. Ta mõtles nüüd, kas minna ära või jääda. Eelmine vestlus Raina'ga hästi ei lõppenud ju. Kyle otsustas siiski jääda. Äkki Raina'l oli täna hea tuju ''No tere õhtust.'' ütles ta Raina'le ja võttis ühe suitsu välja.

Mingil hetkel kuulis Raina trepist kellegi samme, ent ometi ei pööranud ta ennast ringi. Kui tegemist oligi mõne õpetajaga, siis jääb ta vahele niikuinii. Samas ei huvitanudki see tüdrukut eriti. Kui vahele jääb, saab ta vähemalt professorile nina alla hõõruda seda, kuidas ta üldse torni pääses ja kui lihtne on reeglitest üle astuda... Kuulnud aga järgmisel hetkel hoopis Kyle'i häält, viis Raina hetkeks isegi üllatunult oma pilgu kutile. "Tere," lausus neidis vaikselt. Tegelikult polnudki tüdrukul seltskonna vastu midagi, olgugi et tema ja Kyle'i suhted olid veidrad ja nende viimane vestlus oli täielikult metsa läinud. "Mida sa siin teed? Vaevalt, et sa niisama tähti tulid vaatama," mingil imekombel otsustas Raina tüübiga vestlust arendada, kui nad mõlemad juba seal olid. Sest miks mitte..

Kyle süütas suitsu ja naeratas rahulolevalt. Päeva teine suits tegi tuju heaks ning see tegi ka, et Raina polnudki kuri veel. ''Mul ei tulnud und, nii et mõtlesin miks mitte siia tulla suitsule.'' vastas Kyle Raina küsimusele ja viis enda pilgu taevasse ''Tähti võiks ka vaadata.'' ilus tähti täis taevas oli isegi. Kyle vaatas nüüd Raina't ja oleks tahtnud talle öelda, kui ilus neiu välja nägi praegu, aga ei hakanud juba Raina tuju rikkuma.

"Naljakas, meie puhketuba asub vangikoobastes ja Põhjatorni asub sellest nii kaugel, aga ometi polnud meil kummalgi öösel midagi targemat teha ja tulime mõlemad siia," märkis Raina isegi kergelt naeratades. Nagu tema olekust välja võis lugeda, polnud neiul ei tahtmist ega viitsimist praegu tüli üles kiskuda. Seepärast üritas ta Kyle'iga normaalselt läbi saada ning mingi ime läbi ei nõudnudki see väga suurt pingutust. "Täna on nii selge taevas, et tähti on hästi näha," mainis Rain Kyle'i poole vaadates, kuid viis siis ise ka pilgu uuesti taevale. Üldse avanes tornist ilus vaade ka niisama kooli maa-aladele.

Raina märkuse peale, naeratas Kyle laialt ''Veider jah.'' oli Kyle temaga nõus. Kyle vaatas ka nüüd tähti ja naeratas ''See näeb ilus välja.'' ütles ta ning oleks tahtnud lisada, et Raina nägi ka. Raina oli nii sõbralik praegu ja Kyle ei tahtnud seda ära rikkuda. Ta vaatas kooli alasi ja tõmbas oma suitsu rahulikult ''Tahad ka?'' pakkus Kyle Raina'le. Viimane kord, kui ta oli Raina'le suitsu pakkunud, siis Raina ei tahtnud. Äkki nüüd oli teistmoodi?

Raina noogutas kergelt, kui Kyle mainis, et taevas nägi ilus välja. Nägi, jah. Kui Kyle talle järgmisel hetkel suitsu pakkus, võttiski Rain pakist ühe ning süütas selle oma võlukepi abiga, sest see oli tal hetkel kohe käepärast. "Aitäh," lisas neidis, sest see oli tegelikult noormehest päris lahke temaga oma suitsu jagada. "Ma pole sind viimase nädala jooksul peaaegu üldse näinud. Ja ma mõtlesin, et ega sa ju ei väldi mind?" uuris Raina järgmisel hetkel, sest tahtmatult oli talle nende viimane jutuajamine puhketoas meenunud ja see polnud just väga hästi lõppenud... Samas oli Kyle praegu ikka sinna torni tulnud ja see just vältimise moodi polnud.

''Pole tänu väärt.'' ütles Kyle talle naeratades ja pani oma paki tagasi nahktagi taskusse. Kyle oli üllatunud, et Raina't huvitas see, kas Kyle teda vältis või ei ''Mis asja? Ei väldi. Mul on tegemist olnud.'' vastas Kyle ja ka talle tuli nende viimane jutuajamine meelde. Kyle oleks võinud Raina't vältida küll sellepärast, kuidas ta käitunud oli, aga Kyle teadis, et Raina ei olnud koguaeg selline. Miks ta oleks pidanud nende läbi saamise täiesti ära rikkuma? Kui Kyle olekski Raina't vältinud, siis ta oleks kohe tornist ära läinud, kui Raina't nägi.

"Okei... millega sa tegelenud oled?" uuris Raina täiesti automaatselt, kui ta Kyle'i vastust kuulis. Alles hetk hiljem sai aru, et võib-olla poleks pidanud küsima. Neiu polnud kindel, kas nad olid sõbrad või lihtsalt majakaaslased või tuttavad. "Kuigi tegelikult pole see vist üldse minu asi," lisas neiu seega kohe juurde ja tõmbas paar mahvi oma suitsust, viies pilgu vahepeal taevalt hoopis Keelatud metsale. Seal oleks vist öösel ringi luusida hulga jubedam kui lossis. Äkki peakski järgmine kord hoopiski sinna minema.

Ja jällegi oli Kyle üllatunud, et Raina't huvitas millega Kyle tegelenud oli. Kyle oleks väga tahtnud öelda, millega ta tegelenud oli, aga ta kartis, et Raina hakkab teda mõnitama ''Ei ei. Mulle meeldib, et sind huvitab see.'' ütles Kyle Raina'le naeratades ja toetus ennast seljaga vastu seina. Ta tõmbas enda suitsu natuke ja vaatas siis Raina'le otsa ''Laulmist harjutanud.'' tema hääles oli kuulda seda, et tal oli veits häbi.

Raina huulil võis mägata kerget naeratust, kui Kyle mainis, et talle meeldis, et Rainat tema tegemised huvitanud olid. Noh, kui neidu päriselt huvitanud poleks, siis poleks ta ilmselt küsinudki, isegi kui ta vestlust üleval hoida oleks tahtnud. "Sa laulad? Seda ma ei teadnudki," lausus Raina pisut üllatunud. Tegelikult oli ilmselt palju asju, mida neiu Kyle'i kohta ei teadnud. "Ma laulan ka. Peamiselt muidugi siis, kui ma kellelegi väga närvidele tahan käia... mitte et mu hääl nii jube oleks," rääkis Rain. Siiski oli mõnikord päris lõbus teistele Slytherini tüdrukutele närvidele käia ja mõnel õhtul magamistoas muusikat teha, nii et keegi tükk aega magama ei saa jääda.

''Paljud ei tea seda.'' ütles Kyle muiates ja tõmbas oma suitsust viimased mahvid ning viskas siis koni alla. Kyle kergitas kulme üllatunult ''Ohoh sinu lauluhäält ma tahan küll kuulda.'' äkki nad hakkavad kunagi koos duot tegema. Kyle polnud vist kunagi kellegi ees laulnud, aga eks see oli võibolla sellepärast, et keegi ei palunud Kyle'il neile laulda. Kyle vaatas keelatud metsa poole nüüd ja mõtles, et võiks ka kunagi sinna minna.

"Noh, kui ma praegu siin laulma hakkaks, jääksime kindlasti varem või hiljem mõnele professorile vahele. Või majahoidjale," arvas Raina kergelt turtsatades. Nii et poleks vist hea mõte praegu oma lauluhääli demonstreerima hakata. "Nii et mõni teine kord, kui sa lubad, et ma siis sind ka laulmas kuulen," arvas neidis ning vaatas Kyle'i poole, enne kui ennast torni piirde vastu toetas ja siis veel mõne mahvi tõmbas.

''Ma ei usu, et keegi kuulebki meid.'' arvas Kyle naeratades, aga hea mõte oli mitte laulda siin jah. ''Ma luban.'' ütles kutt ja vaatas Raina'le otsa. Raina oli ilusam asi, mida hetkel tornis vaadata. ''On sul plaane mis edasi teha muidu?'' küsis Kyle Raina'lt. Kyle oleks tahtnud minna kuskile jalutama veel, kui Raina nõus oli muidugi.

"Kui me väga kõvasti laulaks, küll meid kuuldaks, kui keegi vähegi Põhjatorni lähedale patrullima satub," arvas Raina, aga parem oli ikka sellega vist mitte riskida. Kui nad piisavalt vaikselt on ja rahulikult räägivad, siis ei tohiks probleemi olla. "Mitte eriti. Mingil hetkel peaks ilmselt magama minema, aga selleks pole mul veel und," vastas tüdruk. "Mis sa ise teha kavatsed?" pidi Rain sama kutilt endalt ka küsima.

''Jah siis see on juba võimalik.'' noogutas Kyle ning vaatas keelatud metsa poole. Seal saaks laulda. ''Mõtlesin jalutama minna.'' vastas Kyle Raina küsimusele. Huvitav kas Raina oleks olnud nõus Kyle'iga keelatud metsa minema? Kyle'il ei olnud ka veel und ja ega nii pea tal see ka ei tekkinud.

Raina noogutas samuti, sest uskus seda ise ka. Raina suitsetas vahepeal edasi, Kyle'i vastust kuuldes viis oma pilgu kutile ning noogutas nüüdki kergelt. "Kohe? Kuhu üldse?" küsis Raina, sest oletas, et siis jätab noormees ta millalgi üksi. Üksinda poleks neidis aga torni enam ilmselt kauaks jäänud. Tõmmanud veel paar mahvi, kustutas Rain oma suitsu ära ja viskas koni tornist alla. Siis vaatas ta veel Kyle'i poole.

''Keelatud metsas ma pole ammu käinud. Äkki tahad ka tulla?'' pakkus Kyle siis välja ja lootis, et Raina ikka nõus oli. Kyle ei tahtnud liiga pealetükkiv ka olla. Ta vaatas nüüd Raina'le naeratades otsa ja ootas talt vastust.

"Sa tahad öösel Keelatud metsa minna? See on päevalgi kõige jubedam koht, öösel on see ilmselt veel kordades hirmsam," muigas Raina, kui Kyle'i vastust kuulis. Samas polnud Rainal midagi muud plaanis ja magama minna ta veel ei tahtnud, nii et miks mitte siis kaasa minna, kui Kyle teda juba kutsunud oli. "Hästi, lähme siis," kehitas tüdruk õlgu ja suundus tornist alla viiva trepi poole. See teekond nüüd tornist ära ja lossist välja oli üsna pikk, nad peavad ilmselt väga vaikselt minema.

''Me oleme tugevad ja julged Slytherin'lased, kes teavad palju ründamis ja kaitsmisloitse, nii et miks mitte?'' küsis Kyle naeratades. Keelatud mets oleks võinud olla ikka koht, kus õpilased tohtisid käia. Nii nad oleks saanud loitse harjutada ükskõik mis olendite peal, kes seal olid. Kyle muidugi ei teadnud mis või kes seal olla võis, sest ta oli seal ainult päevasel ajal käinud ja siis ta ei kohanud seal küll midagi õudsat. Kyle järgnes Raina'le ja kuna teekond oli pikk ja pime, võttis Kyle oma võlukepi välja ''Lumos.'' ütles ta siis vaikselt ja võlukepi otsa tekkis tuli.

Raina naeris kergelt Kyle'i sõnade peale, mis käisid selle kohta, et nad olid tugevad ja julged slytherinlased. Noh, julged olid nad igatahes, vastasel juhul poleks nad praegu Põhjatorniski. "Aga me ei lähe sinna metsa kedagi ründama, nii et meil pole neid loitse kasutada vaja. Me läheme lihtsalt jalutama," muigas Raina, sest tegelikult poleks kellegagi võitlema asumine eriti tark neist olnud. Seejärel suundusid noored tornist alla ning kõndisid läbi lossi esimesele korrusele ja vestibüülist läbi, kuni jõudsid välisukseni ja selle vaikselt avasid, et siis lossist välja lipsata. Seejärel said nad juba vabamalt metsa poole jalutada. Metsa piirini jõudes tekitas ka Raina oma võlukepi otsa väikse tule. "Ja pea meeles, kui me mingisse jamasse satume, oled sina süüdi," mainis Raina nagu muuseas, enne kui nad mööda väikest rada metsa sisse suundusid.

''Muidugi ei ründa kedagi. Ma mõtlen, et kui mingi kuri olend peaks meid ründama, siis me oskame tegutseda.'' seletas Kyle ja püüdis olla lossist väljumiseni vaikselt. Ta teadis väga hästi, et kui nad oleksid pidanud vahele jääma, siis Raina süüdistas Kyle'i. See oli ju Kyle'i mõte, et keelatud metsa minna, nii et oli aus, et Kyle jäi süüdi ''Jah ma tean.'' noogutas Kyle muiates. Metsa jõudes, hoidis Kyle end Raina'le lähemal. Kui miskit oleks pidanud Raina'ga juhtuma, siis oleks jälle Kyle süüdi jäänud ju.

Raina noogutas Kyle'i sõnade peale. Õnneks õnnestus noortel lossist vaikselt välja hiilida ning lõpuks jõudsid nad ka metsa. Muidugi ei jäänud Rainal tähele panemata see, kuidas Kyle tema lähedale hoidis ning see pani tüdruku endamisi muigama. "Kas sa võtsidki mu sõnu nii tõsiselt? Et sa teaksid, siis ma suudan enda eest suurepäraselt ise ka seista," pidi Raina mainima. "Aga kui sulle lihtsalt meeldibki mulle nii lähedal jalutada, siis ära ei hakka ma sind ka ajama," lisas tüdruk nagu muuseas ning vaatas vahepeal Kyle'i poole. Jah, neiule meenus nüüd tahtmatult teadmine, et ta meeldis Kyle'ile, aga seda ei hakanud tüdruk temaga praegu arutama.

Kyle muigas selle peale, kui enesekindel Raina oli. Talle just see meeldiski neiu juures ''Ma usun, et sa oskad enda eest seista. Mul endal on kindlam nii ja pluss meestele meeldib tüdrukuid kaitsta, isegi kui tüdruk seda ise suudab teha.'' ütles Kyle talle naeratades. Ükski kutt ei tunneks ennast eriti hästi peale seda, kui tüdruk on suutnud tõestada, et ta on temast tugevam. ''Ja see on ka tõsi, et mulle meeldib su lähedal jalutada.'' sõnas kutt ja vaatas samuti Raina'le sooja naeratusega otsa. Tal oli hea meel, et ta saab lõpuks Raina'ga hästi läbi. Kyle oleks tahtnud ka näiteks enda käe ümber neiu panna, aga ta kartis, et see rikub jälle kõik ära, nii et ta ei hakanud katsetama.

"Nii et teil, meestel, ongi reaalselt mingi kaasasündinud instinkt naisi kaitsta? Väga veider," turtsatas Raina isegi pisut lõbustatult. Aga noh, kui Kyle ennast nii paremini tundis, siis ei hakanud Raina ka tema enesetunnet rikkuma. Isegi kui ta oleks väga tahtnud tõestada, et suudab ise suurepäraselt hakkama saada. Kuti järgmiste sõnade peale naeratas Raina kergelt, kuigi pimedas seda võib-olla eriti näha polnud. "Kui sügavale metsa me läheme?" küsis neidis järgmisel hetkel Kyle'i arvamust. Sügavamale metsa minnes muutus ka õhk jahedamaks ja niiskemaks. Oleks muidugi saanud mingi kaasaskantava tuleleegi esile manada, aga siis oleks jälle võimalus, et nad panevad nii kogu metsa põlema..