Thule-Sis valis enda kooliõpikud välja ning lisaks nendele ka "Kuidas taltsutada mugust sõpra?" ning "Müürilillede välimääraja". "Jah, ma usun, et neid raamatuid peaks siin olema küll," ütles ta Natile. Ta sooritas oma ostud ning järgnes kaaslastele. Üksi ta siin veel liiguta ei julenud. See oli üldse esimene kord kui ta ilma vanemateta Diagon´i põiktänaval oli. See oli mõnus vabastav kuid ka hirmutav tunne. Seega ta järgnes koolikaaslastele.

Colette tuli siia.Ta otsis raamatuid ajaloost. Ta leidis ühe raamatu ja jäi seda lehitsema.

Mõttetu, mõttetu, mõttetu. Need saatsid sõnad saatsid Meganit terve tee raamatupoodi. Tüdruk astus sisse ning nägi endalegi üllatuseks üsna mitut koolikaaslast. Ta polnud arvanud, et sel kellaajal keegi Diagoni põiktänaval jõlgub. Ent tal oli ikkagi igav, ja kuna mõnda majakaaslast silmapiiril ei paistnud, asus tüdruk mööda pikki raamaturiiuleid kõndima.

KaWi lausus tüdrukule kellega ta kokku põrkas "Tere jahh, vabanda ma olen nii koba."

Sarah astus poe uksest sisse, ta vaatas natuke aega ringi ja võttis siis taskust välja õpikute nimekirja. Ta jälgis seda natuke aega ning hakkas siis otsima vajaminevaid õpikuid.

KaWi ostis kõik vajalikud õpikud ja tormas siis uksest välja rongi peale.

Kui Sarah oli kõik vajalikud õpikud leidnud hakkas ta ära minema, kuid ennem veel leidis ühe põneva raamatu loomadest. Ta lehitses seda natuke aega, kuid pani selle siis riiulisse tagasi ning sammus poest välja.