Mõttetu, mõttetu, mõttetu. Need saatsid sõnad saatsid Meganit terve tee raamatupoodi. Tüdruk astus sisse ning nägi endalegi üllatuseks üsna mitut koolikaaslast. Ta polnud arvanud, et sel kellaajal keegi Diagoni põiktänaval jõlgub. Ent tal oli ikkagi igav, ja kuna mõnda majakaaslast silmapiiril ei paistnud, asus tüdruk mööda pikki raamaturiiuleid kõndima.