Surmasööjate koosolek

Demetri istus Kolme Luua Kõrtsis, käed vaheliti, poolik võiõllepudel tema ees laual ja ta siniste silmade pilk oli suunatud aknast välja. Õues ei olnud pime, paistis, et alles oli lund sadanud, sest taevas oli piimjasvalge, ühtegi tähte näha polnud. Tänu sellele oli ka raske oletada, et kell oli juba pea üks öösel. Seda võis aimata ainult selle järgi, et peale Hunteri istus kõrtsis veel üks kuskil neljakümmne aastane mees, kes rääkis Madame Rosmertaga juttu. Ilme järgi võis oletada, et viimane oli meelitatud, mida iganes mees talle siis ajas. Vahet polnud, hetkel, mil baaridaamile kohale jõuab, et pea iga õhtu ei veedaks üks ilma probleemideta ja arvatavasti üksik mees baaris aega. Naine oli tema jaoks liiga elurõõmus.
Nooruk viskas pilgu oma käekellale, kõik pidid juba ammu siin olema. Ilmselt ei suutnd nemad nii kergesti koolist välja hiilida, Demetri oli seda liiga tihti teinud, et see talle muret oleks valmistanud.

Võimalik, et paljud surmasööjad mõtlesid, miks Demetri nii avaliku koha valis, kus kohtuda, aga tänu sellele polnud neil vaja muretseda, et poiss oli palunud kõigil igapäevaseid riideid kanda, lisaks oli ta Rosmertale öelnud, kui too uuris, miks ta siin nii hilja on, et nad korraldavad oma koolikaaslasele pidu. Paistis, et see vastus oli naist rahuldanud, sest ta oli neile veel edu soovitanud ja niimuuseas oma kõrti reklaaminud, öeldes, et nende juures oleks igati hea üllatuspidu pidada. Oli vast naiivitar. Vedas, et kõik surmasööjad nii noored olid, et õpilasteks sobisid.

Kolmapäeva õhtul koosleku pidamine tähendas vast seda, et surmasööjatel oli tõepoolest vaja kohtuda. Muidu ei oleks keegi vaevunud argipäeva õhtul kohtuma, kui oli kindel, et järgmine päev oli kõigil vaja kuhugi ilmuda. Vahet polnud, kui need oivikud ei kavatsenud kohale tulla, siis oli see Wil´ile kindel märk, kes siin talle ustavad olid ja kes mitte.

OT: KÕIGIL surmasööjatel on rangelt soovitatud siia kohale ilmuda.

Wil oli kätte saanud teate, kus ja millal koosolek toimub, ning loomulikult oli ta kohale ilmunud. Ta oli teadlikult küll veidi hilinenud, kuid paistis, et ta polnud ainus.
Kui William lumiselt Siganurme tänavalt sooja Kolme Luuda astus, pani ta tähele, kui tühi kõrts oli. Esialgu arvas mees, et surmasööjad on vallutanud igaks juhuks kõrtsi kõige vaiksema ja pimedama koha, ning seepärast suundus Wil aeglasel sammul edasi. Ta tervitas Madam Rosmerta't, et näida viisakas ning muretu ning et mitte halba esmamuljet jätta. Sest tema välimus võis inimestele üsna ohtliku mulje jätta ja seda polnud praegu vaja. Lõpuks tuttavat kogu märgates võttis William suuna laua poole, mille taga ainult Demetri istus. Mees seisatas laua juures, vaadates veel korra kõrtsis ringi, justkui arvates, et ta jättis midagi kahesilma vahele. "Üksinda?" küsis Wil, kuigi see oli talle juba üsna selgeks saanud. "Kus kurat teised on?" nõudis ta. See küsimus ei kõlanud süüdistavalt ning Wil'i hääletoon oli rahulik, kuigi ilmselgelt oli ta pisut ärritunud ning üllatunud. Sest ta oli lootnud, et koosolek tähendab ikka seda, et kõik on kohal, kes kohal olema peavad.

"Naised," kordas Wil noogutades, olles Demetri vastusega päris nõus. Mida muud neilt oodata oli. Kuigi Wil polnud sellega rahul ning kannatamatult ootas ta, et puuduolevad inimesed juba kohale jõuaksid. "Nad on siiski päris kõvasti hilinenud," lausus mees kella poole vaadates. Ta ei kavatsenud seda hiljem naistele mainimata jätta.
Wil noogutas lühidalt baaridaami poole, andes märku, et naine talle ka võiõlle tooks. Ehk võiõlle joomine sisustab kuidagi seda aega, mida nad pidid veel teisi oodates veetma. Wil võttis ka hetke pärast istet.

William kuulis, kuidas keegi veel kõrtsi sisenes ning varsti märkas ta Kim'i. Wil kergitas vaevumärgatavalt kulmu, kui Kim'i välimust märkas. Ilmselt oligi Demetri'l õigus olnud ja vähemalt Kim oli koosoleku arvelt aega mukkimiseks leidnud. Ja see kleit kahtlemata sobis neidisele, aga õues oli ikkagi talv. Wil lihtsalt ei suutnud mõista naiste vajadust igas olukorras hea välja näha. Eriti veel koosolekul. "Sa tead, et sa hilinesid?" küsis William Kimberly'lt, viies aeglaselt pilgu tagasi temale, säilitades oma rahulikkust, kuigi tema hääletoon oli märgatavalt külmem kui varem. "Mingi hea põhjus selleks?" uuris Wil. Ta isiklikult arvas, et Kim'il kas pole kella või ta lihtsalt ei tunne kella.

Sarah astus ka hilinedes sisse ja raputas juustelt lund. Neiu oli ilmunud teksade, topi ja kontsadega. Kuigi ta oli meigitud, ei viitsinud ta sellele aega raisata. Neiu tellis hõõgveini ja sammus kõrtsi kaugemasse nurka, kus oli kõrtsi ainus seltskond, kes vähegi mingist otsast surmasööjate moodi välja nägid. Sarah astus laua juurde ja istus maha. "Hei" lausus neiu naeratades ja silmitses neid kolme inimest, kes kohal olid. Ta kortsutas kulmu. Kui need olid ainsad surmasööjad, kes veel kohale jõudsid, oli must isand ikka väga lootusetus olukorras.

Wil pani tähele, kuidas veel korra kõrtsi uks avanes ja sealt veel üks ilmselt Sigatüükas õppiv neiu sisse astus. Teda polnud mees varem kohanud, seega ta järeldas, et tüdruk oli üks 'uutest'. Olgugi, et ka too tüdruk oli hiljaks jäänud, ei viitsinud Wil rohkem selle koha pealt kobiseda ning noogutas talle lihsalt tervituseks, andes nii märku, et tüdruku kohalolu oli märgatud. Kõrtsis olev seltskond polnud kaugeltki ainsad surmasööjad, aga nö 'kooliõpilastel' olid oma eesmärgid ning moodustasid seega oma grupi. Kuigi Wil ja Kim tegelikult olid kooli ära lõpetanud.. Aga mingid vahendajad pidid ka õpilaste ja täiskasvanud surmasööjate vahel olema, või midagi, näiteks.

Ophe ilmus ka siis kohale. Ilusti sinna uksette ja täiesti ühes tükkis, ühtegi silma ega midagi ka koju maha ei jäänud seda korda isegi. Ka madu oli tal täiesti ühestükkis mis oli ka väga positiivne ja ta vist isegi polnud hiljaks jäänud. Superluks. Igatahes ta nüüd läks sellest kolmeluua ukest sisse ja ilusti teiste juurde. Ausalt öeldes oli ta päris väsinud kuna ta oli viimased kaks päeva Isis'e vanas majas veetnud. See oli talvel neetult külm ja haises hoolimata sellest, et Isis oli seda suvel nühkinud nagu hull.

Kylie oli ka teate saanud, et koosolek toimub ja ta otsustas siis sinna kohale ilmuda. Naine astus enda lumise musta ja pika mantliga Kolme Luuda sisse, ise naeratades omaette, kui ta soojust tundis. Kylie vaatas nüüd kõrtsis ringi ja vaatas, et mõned inimesed olid kohal juba ja siis ta vaatas üllatunult ühte meest. See oli Wil. Kylie ei kavatsenudki enam edasi minna, ta lihtsalt vahtis ehmunud pilguga Wil'i.

Wil ootas, et veel inimesi kohale saabuks, sest mõned olid endiselt puudu. Kui ta viimaks oma pilgu uuesti ukse poole suunas, märkas ta seal ei kedagi muud kui Kylie't. William ei osanud arvatagi, et Kylie võiks olla millessegi sellisesse segatud, seega otsustas ta lihtsalt, et äkki oli neiu valel ajal vales kohas. Nagu keset ööd kõrtsis käimine poleks nii ebatavaline. Mees tõusis püsti ning kõndis Kylie juurde, libistades oma käe ümber tema piha, suunates teda teistest eemale. "Hmm, Kylie," lausus Wil, kõlades muretult, kuigi ta oli endiselt veidi üllatunud naist nähes. "Kõrtsi külastuseks veidi hilja pole?" küsis William.

Kylie lihtsalt hakkas värisema, kui Wil tema juurde tuli ja enda käe ümber ta piha pani. Ta ei arvanud, et Wil oli ka surmasööja ja ta ei osanud midagi muud vastata kui: ''Ei.'' Kylie vaatas Wil'ile kulmu kortsutades otsa ''Miks sa siin nii hilja oled?'' küsis Kylie hoopis Wil'i käest, mureliku tooniga.

Wil vist kujutas endale ette, et Kylie värises, sest ta ei olnud selles päris kindel. Miks oleks neiu pidanud värisema? Sellegi poolest võttis mees oma käe tema ümbert ära, oletades, et äkki oli asi kuidagi sellega seotud. "Väike õhtune kokkusaamine. Sõpradega," lausus William, viimase sõna juures seltskonna poole vaadates. "Ütled mulle ka, miks sina siin nii hilja oled?" uuris Wil. Talle ei meeldinud, et Kylie hetkel kõrtsis oli. See oli riskantne.

Kylie noogutas, aga võttis Wil'i käest kinni ning vaatas talle silma. Ta sai aru, et Wil valetas millegi pärast. Kylie ohkas ning vaatas maha. Ta ei julgenud Wil'ile midagi selle kohta öelda ''Ma olen koosolekul.'' ütles Kylie siis hoopis, jättes surmasööjate sõna vahelt ära.

Kylie küll ei maininud surmasööjaid, kuid Wil sai niigi aru, mis koosolekul ta täpsemalt oli. William'i näole ilmus hetkeks arusaamatu pilk, kuid see kadus koheselt ning asendus lihtsalt tõsise ilmega. Ta vabastas oma käe, millest Kylie kinni oli hoidnud, ainult selleks et haarata kinni naise käsivarrest, teda järsult enda poole tõmmates. "Surmasööjate koosolekul, sa tahtsid öelda?" küsis Wil. Ta hoidis Kylie käsivarrest üsna kõvasti kinni, hoolimata sellest, et ta tegelikult neiule haiget võis teha.

Kylie hakkas nüüd veel rohkem värisema ja ta proovis enda käe Wil'i haardest lahti saada, aga see ei töödanud. Ta vaatas hoopis Wil'ile ka tõsise pilguga otsa ning noogutas ta küsimuse peale aeglaselt.

Wil hoidis endiselt tugevasti Kylie käest kinni. "Sa ei tea, millesse sa ennast segad," lausus Wil pead raputades. Nad olid seltskonnast vist piisavaklt kaugel, et keegi neid ei kuulnud. William'i sõnad kõlasid ohtlikult, kuigi tegelikult oli ta lihtsalt.. vihane?

Kylie kergitas Wil'i lause peale kulme ''Ja millesse sina ennast siis seganud oled?'' küsis Kylie vihase tooniga. Ta ei proovinud enda kätt isegi Wil'i haardest lahti saada, vaid lihtsalt vaatas Wil'ile ikka veel otsa.

Wil vaatas korraks Kylie'le otsa ning lasi siis tema käest järsku lahti. Ta astus sammu taha poole. "Me räägime sellest hiljem," lausus Wil. Mitte sellest, millesse Wil ennast seganud oli, vaid kõigest, sellest kuidas Kylie surmasööjaks sai jne. Sest Wil ei kavatsenud seda nii jätta. Aga praegu polnud selleks õige aeg ega koht. Tal oli tähtsamat teha.

Kylie ohkas tüdinenult ja pööritas silmi ning hõõrus seejärel seda kohta, kust Wil oli kinni hoidnud. Kylie viis enda pilgu nendele inimestele, kes seal koosolekul kohale oli tulnud, lootes, et nad midagi sellest väiksest jutuajamisest ei kuulnud.

Wil oli samal ajal tagasi teiste koosolekul viibijate juurde läinud ning istet võtnud. Ta ei kavatsenud hetkel ennast sellest vahejuhtumist häirida lasta. "Mis viimasel ajal koolis toimunud on?" küsis William seltskonnalt. Ta tahtis rohkem teada, mis pärast tema lõpetamist koolis muutunud oli. Kui üldse midagi oli teist moodi. Keegi võiks talle vastata ka.

Kylie järgnes Wil'ile ning istus ka. Wil'i kõrvale muidugi. Kylie oli täitsa kuss, sest tal oli isegi veits mark, peale seda. Ta lootis, et teised seda juttu ei kuulnud.

OT: Võin ka surmasööaks hakata?

OT: Päris nii see ei käi..

OT: Kuidas siis?