Midagi oli vaja, aga enam ei mäleta, mis see oli.

Ben'il oli kiire ja tal oli kiiresti midagi raamatukogust vaja. Mees astus siis raamatukokku sisse ja siis läks tal meelest ära mida tal vaja oli. Seda väljendas ta kulmu kortsutades ning hakkas siis ringi vaatama, et äkki tuleb meelde raamatuid vaadates.


OT: Isis.

Isis'e eesmärgiks Diagon'i põiktänavale jõudes oli osta kassidele krõbinaid. Sobivaid sai ainult võlurite tänavalt, kuna kõik mugu-krõbinad panid kassid nii hullusti pasandama, et Isis küüris pärast kaks nädalat maja. Krõbinate ostmisega ei läinud eriti kaua aega, nii et tüdruk - umbes kolme kilone kott krõbinaid, sest suuremat ta kanda ei jaksanud - õlal sammus nüüd kenasti raamatu poodi sisse, kui oli märganud ühte raamatut, mida tal vaja võis minna. Pealkirja järgi pidi olema juttu kiiresti aia korda saamisest, just midagi sellist, mida Isis'el tarvis oli, kuna ta ei viitsinud kogu suve ka kodus rügada, selleks, et pärast kooli minna ja kõik jälle uhkelt metsa kasvaks, aga samas meeldis talle, kui aed oli poolmetsik ja põldmarja väetide vaba, mitte nagu praegu.

Ben siis vaatas edasi ning märkas siis lõpuks ühte tuttavat neiut. Ben kergitas kulme ja käis neiul järel, aga nii, et neiu sellest aru ei oleks saanud. No kes kurat ta oli? Muidugi kohendas Ben enda soengut ja mida kõike veel.

Isis tormas otsejoones selle oma raamatu juurde, kasside söök õlal hüplemas, tal polnud aega märgata mingit soengut kohendavat Ben'i, kuigi ta sai aru ikkagi, et keegi ta seljataga on. Aga kui poiss nüüd midagi öelda suudaks, siis Isis arvatavasti ehmataks ikkagi. Raamatu oli ta juba igatahes riiulilt kätte saanud ja krõbinakoti potsatas ta ka oma jalgade juurde maha, et raamatut lapata. Seal oli palju rohkem teksti, kui oleks võinud arvata.

Nüüd oli Ben kindel, et see oli Isis. Täpselt tema ju. Tumedad juuksed, seksikas keha, kaunid silmad, täpselt nii nagu Ben teda mäletas. Ben siis naeratas ''Terekest, Isis.'' tervitas siis Benjamin enda koolikaaslast.

Isis oleks raamatu peaaegu kõige täiega üle pea minema visanud, nagu iga kord, kui ta luges ja keegi keda ta kõige vähem ootas järsku teda segas. Siiski jäid talle kaaned näppu ja raamat ei saanud ka eriti palju räsida. "Tere inimene." ohkas Isis kergentatult, kui ta Ben'i märkas.

Ben kergitas siis üllatunult kulme, kui ta Isis'e nägu märkas. Isis oli ... ilus. Ben'i arvates vähemalt, aga varem ta seda arvatavasti tähele polnud pannud ''Kuidas sul läinud on?'' küsis siis Paul Isis'elt ja istus naise kõrvale.

OT: Isis ei istunud muidu, võimis, a noh, vahet pole.

"Normaalselt." arvas Isis raamatut kinni pannes ja teistpidi pöörates, lootes, et tagant poolt on võimalik kergemini aimu saada, kas sellest raamatust tolku ka olla võiks. "Ja sul?" mingi pisike viisakuse kübe siiski metsalases säilinud oli.

OT: Sorri, tundus, aga ei viitsinud üle vaadata ka

'Normaalselt? Millal kurat Isis nii ilusaks oli saanud? Hästi pidi tal siis minema ju.' seda mõtles Ben muidugi ''Täitsa hästi läheb.'' ütles siis ka Ben. Nüüd pidi lihtsalt Ben ütlema Isis'ele komplimendi ''Sa näed väga ilus välja.'' naeratas siis mees. Aga nägi ju.

OT: Pole hullu. c:

Isis pööras pilgu raamatult uuesti Ben'ile, et teha kindlaks, kas poiss üritab nalja teha, või pole ta vahepeal lihtsalt üldse muutunud. "Arvad?" küsis tüdruk siiski kahtlustavalt üle. Tüdruk lõi end ülesse ainult siis, kui koolis millegi jaoks tarvis oli. Juukseid kammis ta küll igapäev, aga see oli ka kõik. Lisaks lõhnas ta tugevatl selle asja järgi, millega ta põrandat juba kaks päeva pesnud oli.

''Ma ei arva.'' ütles siis Ben pead raputades ''Ma lihtsalt näen ju, et sa oled ilus.'' Ben vaatas siis ühe raamatu poole, kus oli kaane peal koer ja nüüd tuli Ben'ile meelde, mis raamatut ta otsis, aga kurat, ta ju rääkis praegu Isis'ega juttu.

"Kuidas arvad." lausus Isis lõpuks. Tase, ta suutis raamatupoes isegi end vähe tsiviliseeritumalt üleval pidada. Igatahes teatas selle raamatu tagakaas, mida tüdruk käes hoidis, talle, et sealt on võimalik teada saada kuidas igasugu asju korda saata, ainus probleem oli see, et selleks kõigeks oli tarvis võlukepi. Raamatus oli kõikvõimalike loitse ja nõiajooke, mille valmistamiseks oli samuti ilmselt natuke võlukepiga vehkida vaja.

''Ma tulen kohe tagasi.'' ütles siis Ben ja läks ühtede raamaturiiulite vahele ning leidiski koerade hoolitsemise raamatu vms. Jah ta sai endale koera, aga tal oli vaja ka õppida, kuidas selle eluka eest hoolitseda.

Ta oleks samahästi Isis'e käest küsida võinud tegelikult, kui ta juba tüdruku otsa koperdas. Muidugi, kui tegu oli ikka tavalise koera, mitte kahe sabaga taksiga vms. Isis pani raamatu ära ja võttis järgmise, mis sellel riiulil oli, lootes, et mõnest ka on talle reaalselt kasu.

Ben võttis selle raamatu ja tšekkas selle hinda. Tänu sellele, et ta nägi, et raamatute peal olid hinnad, sai mees aru, et ta polnud raamatukogus vaid raamatupoes. Ben siis oli rahul selle hinnaga ning läks Isis'e juurde tagasi ''Isis, kas sul koera on?'' küsis siis Ben naiselt.

"Mkm." raputas Isis pead. Tal nagunii kassid ajasid ta vaest hiirt taga, koer oleks asja veel hullemaks teinud, sest see kett oleks siis lõplik olnud - kassid ajavad hiirt taga, koer ajab kasse taga, hobune ajab koera taga, ja Isis oleks ilmselt kõige lõpus. "Kunagi oli, siis kui ma She Syd'i hoidma pidin enne Jack'i sünnipäeva." lisas ta siiski.

''Ah, siis vahet pole.'' raputas Ben pead. Tal oli vaja kedagi, kellel oli koer. Eks kunagi Sigatüükas kohtab Danny't, kellel on kaks koera ja Ben saab ka endale uue bändikaaslase ja sõbra, kellega ta saab koertest rääkida.

"Aga mul on kodus hunt." mainis Isis nii muuseas. Hundid ja koerad olid väga lähedased siiski.

''Oh my god!'' ütles siis Ben enda inglise aktsendiga ''Mu lemmikloom on hunt.'' teatas siis Ben. Aga ta hunti endale koju küll ei hakanud võtma.

"Minu ka." Isis naeratas. Muidu ta ei muunduks hundiks ja muidu oleks ta Arry kõige täiega kuskile Ryan'i kaela minema saatnud. Isis'ele meeldisid tegelikult kõik loomad. Võib-olla välja arvatud teatud kassid, nagu Lühis. Aga kui ükstema kõutsidest kavatseks sussid püsti visata, siis arvatavasti Isis ei annaks talle võimalustki.

Ben siis naeratas ''Ma tahan su hundiga kohtuda.'' ütles siis Paul Isis'ele. Ta mõtles seda tõsiselt muidugi.

"Mu poolõe hundiga." parandas Isis. Siis ta peab kunagi sattuma metsa, või Arry'ga kokku saama. Arya ikka koperdas oma lemmikuga ringi. Londoni tänavatel tuli sellest muidugi tavaliselt suurem draama. Selle pärast Arya rohkem pimedas või hämaras liikuski.

''Siis pole temaga kohtumine võimalik?'' eeldas Ben kulme kergitades. Mees võttis enda taskust välja rahakoti nüüd.

"On küll, Arry pole kade." lausus Isis jälle naeratades. Pigem oleks võinud öelda, et Arya'le lausa meeldis oma hundiga eputada, kuna see oli päris eriline lemmik siiski. Arya ei näidanud ainult edevust kunagi välja, vaid oli lihtsalt selline, nagu Isis.

''Kohe praegu?'' küsis siis Ben rõõmsaks minnes juba. Ta tahtis küll esimest korda enda elus näha nagu päriselt hunti.